Www.etag.ee



Teadushuvihariduse n?idis?ppekavaLOODUSTEADUSLIKUD EKSPERIMENDID II KOOLIASTMELE (4.–6. KLASS)Alustamistingimused: huvi teaduse vastu ning loogilist m?tlemist. Siiski on hea teada, et k?iki neid oskusi arendatakse huviringi tegevuste k?igus. Kestus: 3 ?ppeaastat, 2 akadeemilist tundi n?dalas, kokku 60 + 60 + 60 = 180 tundi. SISUKORD TOC \h \u \z ?ldosa PAGEREF _Toc1564241 \h 31.N?idis?ppekava lühitutvustus PAGEREF _Toc1564242 \h 32.Alusv??rtused PAGEREF _Toc1564243 \h 33.?ppe korraldus PAGEREF _Toc1564244 \h 34.?ppekasvatuslikud eesm?rgid PAGEREF _Toc1564245 \h 45.?ppeteemad (olulisemad üldteemad) PAGEREF _Toc1564246 \h 56.Tagasiside PAGEREF _Toc1564247 \h 57.Ringijuhendaja profiili kirjeldus PAGEREF _Toc1564248 \h 68.Vajalikud t??-, ?ppe- ja katsevahendid PAGEREF _Toc1564249 \h 69.?piv?ljundid PAGEREF _Toc1564250 \h 6?ppe sisu kolmel ?ppeaastal PAGEREF _Toc1564251 \h 7l ?ppeaasta PAGEREF _Toc1564252 \h 71. Füüsika (12 tundi) PAGEREF _Toc1564253 \h 72. Astronoomia (12 tundi) PAGEREF _Toc1564254 \h 103. Keemia ja materjaliteadus (12 tundi) PAGEREF _Toc1564255 \h 134. Geograafia ja geoloogia (12 tundi) PAGEREF _Toc1564256 \h 165. Bioloogia (12 tundi) PAGEREF _Toc1564257 \h 19II ?ppeaasta PAGEREF _Toc1564258 \h 221. Füüsika (12 tundi) PAGEREF _Toc1564259 \h 222. Astronoomia (11–13 tundi) PAGEREF _Toc1564260 \h 243. Keemia ja materjaliteadus (12 tundi) PAGEREF _Toc1564261 \h 264. Geograafia ja geoloogia (12 tundi) PAGEREF _Toc1564262 \h 295. Bioloogia (12 tundi v?i rohkem) PAGEREF _Toc1564263 \h 32III ?ppeaasta PAGEREF _Toc1564264 \h 351. Füüsika (14 tundi) PAGEREF _Toc1564265 \h 352. Astronoomia (12 tundi) PAGEREF _Toc1564266 \h 393. Keemia ja materjaliteadus (12 tundi) PAGEREF _Toc1564267 \h 414. Geograafia ja geoloogia (12 tundi) PAGEREF _Toc1564268 \h 445. Bioloogia (12 tundi) PAGEREF _Toc1564269 \h 45Loodusteaduslike eksperimentide n?idis?ppekava on koostatud Euroopa Regionaalarengu Fondi TeaMe+ toetuse andmise tingimuste raames. ?ppekavale kohaldatakse j?rgmist Creative Commonsi Eesti litsentsi (versioon 3.0): autorile viitamine, jagamine samadel tingimustel.N?idis?ppekava on koostanud Kerttu Maria Peensoo, redigeeris Tarvo Metspalu. Küsimusi v?ib saata meiliaadressile tarvo@makerlab.ee.?ldosaN?idis?ppekava lühitutvustus N?idis?ppekava ?Loodusteaduslikud eksperimendid“ on dokument, mille alusel toimub ?ppet?? huvikoolis v?i üldhariduskooli huviringis. ?ppekava on m?eldud huviringide tegevuse rikastamiseks ja oma teadushuviringi ?ppekava koostamiseks v?i kohandamiseks vastavalt enda vajadustele ning huviringi ?pilaste ja kooli soovidele. Loodusteaduste huviringi n?idis?ppekava sisaldab ?ppeprotsessi kirjeldust ja metoodilisi juhiseid selle kohta, kuidas korraldada loodusteaduslike eksperimentide teemalist huviringi 4.–6. klassile. N?idis?ppekava ?Loodusteaduslikud eksperimendid“ on soovitatav 4.–6. klassi ?pilastele, kellel on huvi loodusteaduste vastu. ?pilastelt oodatakse head loogilist m?tlemist. ?ppekava teisest ja kolmandast kursusest saab osa v?tta ka siis, kui varasemad kursused on l?bimata. Kuna n?idis?ppekava praktilised tegevused on suunatud koost??- ja meeskonnaoskuste arendamisele, toimub huviringis pidev vastastikune ?petamine, juhendamine ja toetamine.N?idis?ppekava rakendamisel saab arvestada ?pilaste individuaalsete huvide ja erip?radega, valides kirjeldatud ?ppetegevuste hulgast ?pilastele k?ige sobivamad. Vajaduse korral saab neid lihtsustada, kohandada v?i asendada.N?idis?ppekava koostamisel on l?htutud probleemip?hisest ?ppest ja on l?imitud on erinevad teadussuunad (füüsika, materjaliteadus, insenerindus, matemaatika, informaatika, psühholoogia, bioloogia ja keskkonnateadused). Lisaks p??ratakse t?helepanu eksperimentide planeerimise ja elluviimise ohutusele.Alusv??rtusedHoida ja arendada ?pilase ?pi- ja tegevushuvi teaduse ja avaliku esinemise ainevaldades.Pakkuda mitmekesiseid ?pikogemusi ja kaasategemise v?imalusi teadmiste, tunnetuse ja tegevuse tasandil.Pakkuda ?pilaste arengut ja sellega kaasnevat turvatunnet soodustavat keskkonda.Arvestada ?pilaste ealiste, sooliste ja individuaalsete ise?rasuste ning vajadustega.?ppe korraldusSoovitused ?ppe korralduse ja ?ppeteemade kohta p?hinevad ?ppekava koostajate varasematel kogemustel noorte huvitegevuse l?biviimises.Huvitunnis v?ivad osaleda 4.–6. klassi ?pilased tasemeharidusest vabal ajal. Kolme aasta ?ppe maht on 180 akadeemilist tundi. ?pe toimub kord n?dalas, korraga kaks akadeemilist tundi. Huviringi ?ppetundides on teooria ja praktika l?imitud, kasutatakse erinevaid ?ppet?? vorme ja meetodeid. ?ppegrupi suurus on 10–15 ?pilast.?ppekava on jagatud viieks peamiseks teemaks: füüsika, astronoomia, keemia ja materjaliteadus, bioloogia ning geograafia ja geoloogia. Nendest viiest teemast on l?bip?imunud teaduse algt?ed ehk teadusliku meetodi rakendamine ning ohutus, mida k?sitletakse iga katse juures vastavalt vajadusele. Iga kursuse l?pus tehakse projekt, mille k?igus viivad ?pilased ise kodus l?bi katse, mida p?rast huvitunnis teistele esitleda. ?pilane peab vanusele vastaval tasemel aru saama katse teoreetilisest sisust ning suutma seda teistele arusaadavalt seletada.?ppekava t?htsaks osaks on katsete p?evik, mis on igal ?pilasel huvitunnis kaasas. Katsete p?evikusse m?rgitakse iga katse olulisus, hüpotees katse tulemuse kohta, vajaminevad t??vahendid, eksperimendi k?igus kogutud andmed, tulemus ja tulemuste analüüs. Katsete p?eviku sissekande j?rgi peab olema v?imalik eksperimenti korrata. ?ppekasvatuslikud eesm?rgidN?idis?ppekava koos ?ppeprotsessi kirjeldusega on abimaterjaliks huvihariduse pakkujatele ja juhendajatele. Need mitmekesistavad ja toetavad teadushuviringide eesm?rkide elluviimist, sh:loodusteaduste vastu huvi ?ratamine praktilise ?ppe kaudu,interdistsiplinaarsete teadmiste kujundamine,teadusliku m?tteviisi arendamine,otsustamisv?ime, iseseisvuse ja meeskonnat?? arendamine,uurimusliku ?ppe toetamine,laste ja noorte teadushuvi suurendamine ja s?ilitamine,ettev?tlikkuse ja loovuse arendamine, eneseteostuse v?imaldamine ning karj??rivalikute toetamine,sotsiaalsete ja koost??oskuste arendamine ning tegevuste sidumine igap?evaste tegevustega,laste ja noorte silmaringi avardamine ja mitmekülgse maailmapildi arendamine l?bi ühistegevuste,teaduse ja tehnoloogia m?ju m?istmine meie igap?evaelus,teaduse valdkonna tutvustamine praktilise ?ppe ja avaliku esinemise kaudu,huvi tekitamine ja eelduste loomine, et ?ppida edasi ja omandada teadusega seotud elukutse,?pilaste uudishimu soodustamine ja r??mu tundmine omandatud uutest teadmistest ja oskustest,k?rgemate m?tlemisoskuste (analüüs, süntees, hindamine) ja k?eliste tegevuste arendamine,iseseisvuse arendamine ja meeskonnat?? ?ppimine.?ppeteemad (olulisemad üldteemad)?ppekava teemad igal kursusel on:füüsikaastronoomiakeemia ja materjaliteadusbioloogiageoloogia ja geograafiateaduse algt?edohutuspraktika/projektTeaduse algt?ed, ohutus ja praktika v?i projekt sisalduvad ?ppeteemade detailides. ?ppeteemade t?psemad eesm?rgid ja alateemad on toodud ?ppeteemade lühikirjelduses. Alateemad on kursuste vahel jaotatud keerukuse alusel ja olenevad osalejate oskustest. TagasisideTagasisidet tuleb anda jooksvalt praktiliste rühmat??de k?igus, iga projekti j?rel ja teemat kokkuv?tvas tunniosas. Arutletakse, mis ?nnestus v?i ei ?nnestunud ja miks, ja mis oli praktilise t?? v?i teema puhul raskemini m?istetav. ?pilastel palutakse analüüsida oma panust meeskonnat??sse ja meeskonna üldisi koost??oskusi. P?rast praktilisi tegevusi antakse tagasisidet nii t??v?tetele ja meeskonnat?? t?hususele kui ka arutatakse neid asju üheskoos ja antakse tagasisidet valminud t??dele. ?pilased saavad tehtud t?id ja huvitavamaid katseid tutvustada kooli ?pilaskonverentsil, teadusn?dalal jne.?ppeaasta l?pus v?ib korraldada valminud projektit??dest n?ituse, kuhu saab kutsuda ka lapsevanemad. ?pilastele v?ib jagada tunnistused, kus on m?rgitud huviringis omandatud teadmised ning praktilised ja kognitiivsed oskused.?ppematerjale ja n?idiseid tagasiside andmiseks:?pimeetodid 1 (eesti keeles): 2 (eesti keeles): . Noortepassi avastades (eesti keeles): . Ringijuhendaja profiili kirjeldusHuviringi juhendajaks sobib inimene, kel on valmisolek ?pilastega tegelda ja oskus ?ratada huvi loodusteaduste vastu. Juhendajal on (omandamisel) k?rgharidus füüsikas, astronoomias, bioloogias, keemias, materjaliteaduses, geograafias v?i geoloogias. ?ppekava teemade laia ampluaa t?ttu tuleb juhendajal v?tta aega, et teemadega p?hjalikumalt tutvuda. Peale ?ppekavas toodud lisamaterjalidega tutvumise v?iks teha tihedat koost??d kooli loodusteaduste aine?petajatega, et neilt abimaterjali saada.Kasuks tuleb noorsoot??-, pedagoogika- v?i meeskonnat??alane t?iendkoolitus, et m?rgata ?pilaste erip?rasid ning arendada nende sotsiaalseid ja tehnikaalaseid p?devusi. Vajalikud t??-, ?ppe- ja katsevahendidVajalike t??- ja ?ppevahendite nimekiri on lisatud iga eksperimendi juurde. T?psem info t??vahendite kohta on toodud ?ppematerjalides olevates juhendites. Vaikimisi eeldatakse, et ?pilased v?tavad iga kord kaasa katsete p?eviku, kirjutusvahendi ja lauakatte. Samuti valib iga juhendaja teooria seletamiseks vahendid ise (tahvel, projektor jms). ?piv?ljundid?ppekava ?Loodusteaduslikud eksperimendid“ l?petanud ?pilane:tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja uute teadmiste omandamisest,oskab sihip?raselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi t?id ja esitleda nende tulemusi,rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit,oskab planeerida ohutut eksperimenti,oskab teha meeskonnat??d ja v?tta vastutust,oskab tehtud t??d teistele esitleda,m?istab lihtsalt loetavat loodusteaduslikku teksti,rakendab ?pitud oskusi ja teadmisi igap?evaelus.?ppe sisu kolmel ?ppeaastall ?ppeaasta1. Füüsika (12 tundi)Füüsika I kursusel n?idatakse ?pilastele, milleks on suuteline nende nutitelefon. Nad tegutsevad peamiselt Google’i rakendusega Science Journal ning ?pivad tundma oma telefoni sensoreid. Iga sensori juures tutvustatakse ka selle sensoriga seotud füüsikat. Selle ja j?rgnevate füüsikakursuste jaoks on heaks ?ppematerjaliks eestikeelsete füüsika?pikute kogumik katseid, milles kasutatakse Science Journali nutirakendust, leiab leheküljelt T??DRakenduse Science Journal kasutama ?ppimine (4 tundi): selle jaoks on vaja, et ?pilastel oleks nutitelefonid, kuhu on paigaldatud Google’i rakendus Science Journal. ?pitakse tundma oma nutitelefoni andureid. K?igil telefonidel ei pruugi olla samad andurid. Esmalt r??gitakse natuke sellest, mis on graafik. ?pilased peavad aru saama, et kui graafiku x-teljel on aeg, siis pole v?imalik, et joon graafikul liigub tagasi. Andurite t?? j?lgimisel v?iks ette v?tta j?rgmisi tegevusi: X-, Y-, Z-telje kiirendusandurid. ?pilastele seletatakse, et kiirendus on kiiruse muutumise kiirus ning et Maal m?jub igale kehale raskuskiirendus. Telefoni abil leitakse, milline on Maa raskuskiirendus, ning kontrollitakse saadud tulemust tegeliku v??rtusega. Proovitakse leida suurim kiirendus, mida telefon suudab m??ta (eri telefonid suudavad m??ta kiirendust, mis j??b vahemikku 20–80 m/s2). R??gitakse, et kiirendusandur v?imaldab raskuskiirenduse t?ttu m??rata telefoni asetust. T?nu sellele p??rdub n?iteks pilt, kui telefoni hoitakse püstiselt v?i pikali (asendis landscape). Samuti saab seda kasutada m?ngudes, kus tuleb telefoni kallutada.Magnetomeeter. ?pilastele r??gitakse, et igal magnetil on oma magnetv?li ning et magneti ümber selle tugevus erineb. Otsitakse külmkapimagneti abil üles, kus telefonil magnetandur paikneb, ning uuritakse, kuidas magnetv?lja tugevus metallist objektide l?heduses muutub. Seej?rel minnakse magnetilistest objektidest eemale, et leida, mis on Maa magnetv?lja tugevus, ning kontrollitakse seda reaalse tulemusega. R??gitakse, milleks l?heb nutitelefonis magnetomeetrit vaja: n?iteks ilmakaarte m??ramiseks v?i telefoniekraani pimendamiseks, kui telefoniümbrise kaas sulgub. Helisageduse m??tja. R??gitakse, mida t?hendab helisagedus ning millisel sagedusel heli inimesed on v?imelised kuulma. ?pilastele tehakse helisageduse katse, mille k?igus lastakse k?laritest j?rjest k?rgema sagedusega heli. Uuritakse, kui t?pselt kellegi telefon sagedust m??rab, ja leitakse suurim viga, mida telefonid helisageduse m??ramisel koos teevad. ?pilased saavad aru, et helisagedust m??detakse mikrofoniga, ja teavad, kus mikrofon telefonil asub.Helivaljuse m??tja. J?lgitakse, kuidas graafik vastavalt heli valjusele muutub . R??gitakse, miks on valju heli inimestele kahjulik ning miks ei ole hea kuulata muusikat k?rvaklappidest. M??detakse, milline on klassiruumi müratase ehk helivaljus, mida telefon m??dab, kui keegi ei r??gi ega tee h??lt. ?pilased saavad aru, et helivaljust m??detakse mikrofoniga.Valgustustiheduse m??tja. Seletatakse, et valgustustihedus n?itab seda, kui intensiivne valgus telefoni valgussensorile langeb. ?pilased leiavad oma telefonil valgussensori üles ja uurivad, kas nemad suudavad muutust valguse intensiivsuses oma silmaga sama h?sti n?ha kui telefoni sensor. Vaadatakse, kuidas valgustustiheduse v??rtus muutub, kui lampidele l?heneda ja neist kaugeneda. ?pilased pakuvad, milleks v?iks valgussensorit vaja minna. Ehk n?iteks selleks, et telefoni ekraani heledust kohandada?Baromeeter. R??gitakse ?hur?hust ja sellest, et ?hur?hk on k?rgemal v?iksem. M??detakse ?hur?hku eri korrustel. T??VAHENDID: nutitelefon, külmkapimagnetid, k?larid.?PPEMATERJALID:Miks on telefonidel kiirendusandurid? (inglise keeles): sensorid nutitelefonis ja kuidas need t??tavad (inglise keeles): muutub valju heli kahjulikuks (inglise keeles): on k?rvaklappidega muusika kuulamine kahjulik (inglise keeles): ajalugu ja kuidas baromeeter t??tab (inglise keeles): raske on ?hk (inglise keeles): eesti keeles: Science Journal, kiirendus, raskuskiirendus, magnetomeeter, helisagedus, helivaljus, valgustustihedus, baromeeter | inglise keeles: Science Journal, acceleration, gravity of Earth, magnetic sensor, frequency of sound, sound intensity, illuminance, barometerKATSETA: joonista ?pilastele graafik, kus on kujutatud n?iteks kolmnurka, kasti v?i parabooli, ning anna neile ülesandeks saada mingisuguse anduriga m?ngides samasugune graafik.Poksikoti l??mine (2 tundi): ehitada poksikotile tasku, kuhu sisse on mugav panna telefon. Tuleks valida selline telefon, mille kiirendusandur suudab registreerida k?ige suuremat kiirenduse v??rtust. Science Journali rakendusega Z-telje suunalist kiirendust m??tes saab teada, kui k?vasti keegi j?uab poksikotti lüüa. ?pilased saavad katsetada erinevaid k?e- ja jalal??ke, p?rast tulemused kirja panna ja neid analüüsida. T?htis on aru saada, et kui kiirendust m??detakse ainult ühes teljes, siis peab poksikotti l??ma v?imalikult keskele, et see hakkaks liikuma otse. Samamoodi on v?istlussportlaste jaoks oluline, et nad suudaksid lüüa etten?htud kohta v?imalikult t?pselt, et l??gi m?ju oleks v?imalikult suur. P?rast arutatakse, kes suutis poksikotti k?ige k?vemini lüüa ja millist l??ki ta selle jaoks kasutas.T??VAHENDID: nutitelefon, poksikott, paber, teip, n??r poksikoti riputamiseks.?PPEMATERJALID: J?ud, kiirendus, mass (inglise keeles): : j?ud, kiirendus, raskuskiirendus Maal/Kuul | force, acceleration, gravitational acceleration on Earth/MoonKATSETA: kui ?pilased on ?ppinud korrutamist, saab neile ette anda valemi F=m*a, kus F on j?ud, m on poksikoti mass ning a on kiirendus, millega poksikotti l??di. Sellest j?rgmine tase oleks arvutada, kui suurt raskust nad saaksid selle j?uga, millega nad poksikotti l?id, Maa peal t?sta. Selle arvutamiseks kohandub valem j?rgmiselt: m=F/a, kus F on j?ud, millega poksikotti l??di, ning a=g on raskuskiirendus, mille v??rtuse saab n?iteks registreerida Science Journali rakendusega. V?rdluseks v?ib arvutada, kui suurt raskust j?uaks sama j?uga Kuul t?sta. Kuigi valem ise on ?pilastele natuke keeruline, siis vastuseks saadud raskused kilogrammides on h?sti hoomatavad.?hupalliauto ehitamine (2 tundi): ?pilased ehitavad olemasolevatest vahenditest ?hupalliauto ning m?istavad, miks auto edasi liigub. Nad proovivad autot t?iustada, nii et see s?idaks v?imalikult otse. Viimaks korraldatakse v?istlus, kus vaadatakse, kelle auto s?idab k?ige kaugemale. T??VAHENDID: CD-plaadid, papp, k??rid, sirkel, teip, joogik?rred, pikad puutikud, ?hupallid, liim, joonlaud.?PPEMATERJALID: ?hupalliauto (inglise keeles): : ?hupalliauto, kiirus | balloon car, speed, velocity.KATSETA: ?pilased proovivad Science Journali rakenduse abil m??ta, kui kiiresti nende auto s?idab. Selleks kasutatakse valgustustiheduse andurit. Auto varjab anduri üle telefoni s?ites ning tulemus saadakse auto pikkusest (d) ja selle aja kestusest (t), mil auto valgusanduri blokeeris (v=d/t). T?psemalt vaata ?ppematerjalidest. Traadi-/n??ritelefon (2 tundi): ?petatakse, kuidas heli levib ning kuidas t??tab selline seade nagu traadi- v?i n??ritelefon. ?pilased proovivad ehitada oma telefoni. Nad katsetavad eri n??ride, traatide ja topsidega ja kui nad on leidnud parima kombinatsiooni, katsetavad erinevaid n??ri/traadi pikkuseid. T??VAHENDID: erineva paksusega traate ja n??re, eri suuruses topse, naaskel, kirjaklambreid, k??rid, teip.?PPEMATERJALID:N??ritelefon (inglise keeles): n??ritelefonist (inglise keeles): : heli levimine | how does sound travel, string phone.KATSETA: kasuta Science Journali rakendust, et katsete p?evikusse üles m?rkida, kui valjult kostub sama tugevusega signaal erinevate n??ripikkuste korral.Kokkup?rke pehmendamine (2 tundi): r??gitakse sellest, miks autoga s?ites on oluline kasutada turvapatja ja miks ?rnade esemete ümber pannakse mullikile. ?pilased ehitavad konstruktsiooni, mis pehmendaks telefoni v?i muu eseme kukkumist. Science Journali rakendust kasutatakse selleks, et m??ta maksimaalset kiirendust (lineaarne kiirendus), mis tekib kokkup?rkel konstruktsiooniga. Leitakse k?ige parem viis, kuidas kokkup?rget pehmendada. T??VAHENDID: papp, paber, papptopsid, plekkpurgid, ?hupallid, plastpudelid (taara), teip, mullikile, vana nutitelefon.?PPEMATERJALID:Kuidas pehmendada kokkup?rget? (eesti keeles): p?rketest (eesti keeles): : kokkup?rge | collision.2. Astronoomia (12 tundi)I kursusel ?pivad ?pilased tundma meie p?ikesesüsteemis asuvaid planeete ja tuntumaid taevakehasid. Nad teavad, mis p?hjustel on Maal inimese eluks k?ige sobivamad tingimused, ning arutlevad kaasa teemal, kus v?iks inimesed peale Maa veel elada. Nad teavad seda, kui kaugele Maast on j?udnud inimeste tehtud objektid, ning seda, et meie p?ikesesüsteem ei ole universumis ainuke. Samuti teavad ?pilased, mis omadused peavad olema planeedil, ning oskavad midagi ?elda iga p?ikesesüsteemis asuva planeedi kohta. PRAKTILISED T??DKuu ja Maa mudeli ehitamine (2 tundi): ?pilased pakuvad, kui suured v?iksid olla Maa ja Kuu üksteisega v?rreldes ning kui kaugel v?iksid need pakutud suuruste korral üksteisest asuda. ?pilased v?iksid v?lja pakkuda eri variante ja nende poolt h??letada. Kui k?ik on oma h??led andnud, valitakse viis vabatahtlikku, kes koos juhendaja abiga valmistavad Kuu ja Maa mudeli. Peale seda vaadatakse, millised ?pilased pakkusid k?ige t?psemad Kuu ja Maa suuruse ning nende omavahelise kauguse. Arutatakse, kui kiiresti liigub Maalt Kuule valgus ja kosmoserakett ning kui kiiresti liiguksid Maalt Kuule auto, lennuk, jooksev inimene, k?ndiv inimene jt.T??VAHENDID: plastiliin, n??r/m??dulint, eri suuruses pallid.?PPEMATERJALID:Plastiliinist mudeli ehitamine (inglise keeles) – ja tennisepallist mudel (inglise keeles) – juhtuks, kui Kuud ei oleks? (inglise keeles) – : Maa ja Kuu mudel | Earth-Moon Scale Model.KATSETA: kui on ilus ilm ja ruumi on palju, v?ib sama ülesannet teha ?ues, kasutades palle ja staadioni v?i joonistades mudeli kriitidega asfaldile.P?ikese tundma ?ppimine (4 tundi): arutatakse, mida ?pilased juba P?ikesest teavad ja miks seda inimestele vaja on. R??gitakse P?ikesega seotud ohutusest. ?pilased saavad aru, kuidas tekib vari ja mis tekitab p?eva ja ??. ?pilased teevad ise l?bi Maa liikumise ümber P?ikese ja Kuu liikumise ümber Maa. R??gitakse, millal esineb p?ikesevarjutus ja millal kuuvarjutus ning sellest, miks meil on aastaajad.T??VAHENDID: pliiatsid, kriidid, taskulamp, paber, gloobus, n??r, teip, lauatennisepall.?PPEMATERJALID:P?ikese tundma ?ppimise tundide juhendid (inglise keeles) – p?hjustab aastaaegu? (inglise keeles) – : P?ike, vari, Maa tiirlemine ja p??rlemine, Kuu tiirlemine, p?ikesevarjutus, kuuvarjutus, miks tekivad aastaajad | Sun, what makes a shadow, what makes day and night, Earth's rotation around the Sun, Moon's rotation around the Earth, solar eclipse, lunar eclipse, what causes the seasons.Kuu kraatrid ja meteoriidid (2 tundi): r??gitakse sellest, mis vahe on meteoriidil, meteoroidil ja meteooril, ning sellest, mis on komeet ja asteroid. Uuritakse pilte Kuust ning tehakse katse, et teada saada, kuidas tekivad kraatrid ja kuidas s?ltub nende suurus kraatri tekitanud meteoriidist.T??VAHENDID: erinevad pallid ja ümarad puuviljad, joonlaud, kast, jahu, kakao.?PPEMATERJALID:Kuu kraatrid ja meteoriidid (inglise keeles) – vahe on asteroidil ja meteooril? (inglise keeles) – : meteoriit, meteoor, meteoroid, asteroid, komeet | meteor, meteoriite.Taskusse mahtuv p?ikesesüsteem (2 tundi): ?pilased pakuvad, kui kaugel v?iksid planeedid üksteisest asuda. Koos joonistatakse selline mudel tahvlile. Peale seda saavad ?pilased endale meetri jagu teipi ja juhendaja j?lgimisel teeb iga ?pilane endale ?ige p?ikesesüsteemi. Hiljem v?rdlevad ?pilased ?iget skaalat tunni alguses tahvlile joonistatud skaalaga. Arutatakse, kui kaugele on erinevad inimeste valmistatud objektid meie p?ikesesüsteemis j?udnud ning kui kaua v?taks igap?evaelust tuntud objektide j?udmine erinevatele planeetidele.T??VAHENDID: teip, harilik pliiats, tapeet/j?upaber ja v?rvilised pliiatsid/viltpliiatsid.?PPEMATERJALID: Taskusse mahtuv p?ikesesüsteem (inglise keeles) – mahtuv p?ikesesüsteem (inglise keeles) – üsteem WC-paberist (inglise keeles) – : p?ikesesüsteem | Pocket Solar System.KATSETA: lase ?pilastel teibist tehtud p?ikesesüsteemi alusel teha skaala tapeedile v?i j?upaberile. Sellele skaalale mahuvad ka planeetide nimetused ja kaugused. Seej?rel saab ?pilane skaala ?ra kaunistada ja kodus seinale panna. Kasuta taskusse mahtuva p?ikesesüsteemi ehitamise ülesannet selleks, et ?petada ?pilastele murde. Kui teibi ühes otsas on P?ike ja teises otsas on Pluuto, siis n?iteks Uraan asub ? ja Saturn ? peal. P?ikesesüsteemi mudeli ehitamine (2 tundi): ?pilased pakuvad, kui suured v?iksid olla p?ikesesüsteemis asuvad planeedid, ning juhendaja joonistab pakkumised tahvlile. Seej?rel valmistab iga ?pilane plastiliinist ?igete ruumalasuhetega p?ikesesüsteemi planeedid. Kui planeedid on valmis, v?rreldakse ?igeid suuruseid pakutud suurustega ning kasutatakse eelmises ülesandes tehtud skaalat selleks, et asetada planeetide mudelid ?igetele kohtadele. Peale seda arutatakse, miks m?ned planeedid on suuremad kui teised ja kuidas planeete liigitada.T??VAHENDID: plastiliin, taskusse mahtuv p?ikesesüsteem.?PPEMATERJALID:Plastiliinist P?ikesesüsteemi mudel (inglise keeles) – Kuu oleks vaid ühe piksli suurune (inglise keeles) – ehitatud p?ikesesüsteemi mudel (inglise keeles) – : p?ikesesüsteemi mudel | Scale Model of the Solar System.KATSETA: n?ita ?pilastele Josh Worthi tehtud p?ikesesüsteemi. 3. Keemia ja materjaliteadus (12 tundi)Keemia ja materjaliteaduse I kursusele on valitud lühemad katsed, milles kasutatavad t??vahendid on enamasti ?pilastele igap?evaelust tuttavad. Lahustumist uuritakse v?rvide m?ngu katsetes ja kihisevate tablettide lahustumise katses. Materjalide omadusi uuritakse polümeerist p?rkepalli ja s??dava klaasi valmistamise katsetes ning soojusmahtuvuse katses. Keemia ja materjaliteaduse kursuse alguses r??gitakse laboriohutusest. ?pilased on kursis, et nende katsete juures ei s??da/jooda, ning teavad, millist kaitseriietust laboris kanda tuleb.PRAKTILISED T??DV?rvide m?ng (2 tundi): r??gitakse, mis on molekul, aga ka sellest, et molekulidel on negatiivselt ja positiivselt laetud alad ning et omavahel t?mbuvad eri molekulide erinimeliselt laetud alad. Sellele tuginedes seletatakse lahti kaks katset: kommide v?rvi lahustumine ja v?rvidem?ng piimas.T??VAHENDID: taldrikud, piim, toiduv?rvid, n?udepesuvahend, vatitikk, M&M’si kommid, ?li, alkohol, plasttopsid.?PPEMATERJALID:V?rvid piimas (inglise keeles) – , , ’si kommide v?rvi lahustumine (inglise keeles) – , , kommide v?rvi lahustumine (inglise keeles) – katse (inglise keeles) – : dissolving M&M’s, milk and food coloring experiment.KATSETA: proovige sama Skittlesitega ja uurige, kas ja kuidas erineb tulemus M&M’si kommidega tehtud katsest. Peale Skittlesitega katse l?bi viimist tehke l?petuseks maitsemeele katse (viimane ?ppematerjal). Muuda piim plastiks (2 tundi): r??gitakse piimast plasti tegemise ajaloos. Seletatakse, mis on plast ja miks saab selle tegemiseks kasutada piima. Seej?rel tehakse katse, kus uuritakse, millise ??dikakoguse juures saab k?ige rohkem plasti. T??VAHENDID: kuumakindlad n?ud, paberteip, marker, valge ??dikas, lusikad, piim, mikrolaineahi, mikrolaineahjus kasutatav kauss, k??gitermomeeter, puuvillane riie, kummid, klaasid v?i plasttopsid, k??gikaal, vahapaber (wax paper), majapidamispaber.?PPEMATERJALID:Eksperiment: muuda piim plastiks (inglise keeles) – plast (eesti keeles) – , : piimast plast| turn milk into plastic.Kihisevate tablettide lahustumine (2 tundi): r??gitakse, mis paneb tableti kihisema, ja küsitakse, milliseid kihisevaid tablette ?pilased teavad. Katses uuritakse kihisevate tablettide lahustuvuse intensiivsust ja kiirust olenevalt temperatuurist. Kasutatakse kaht tüüpi toidupoest saadavaid joogitablette ning apteegist ostetavaid Alka-Seltzeri valuvaigisteid. Lahustuvuse intensiivsuse hindamiseks kasutatakse füüsikaosast tuttavat rakendust Science Journal. Lahustuvuse kiirust m??detakse stopperiga. Peale tervete tablettidega katse tegemist pange kirja hüpotees, mis vastab küsimusele ?Kuidas erinevad katsetulemused siis, kui terve tableti asemel kasutatakse poolikut tabletti v?i veerandit tabletist?“ Uurige, kas hüpotees vastab t?ele.T??VAHENDID: kaht tüüpi joogitabletid (nt Sanotact), Alka-Seltzeri kihisevad tabletid, termomeetrid (0–60 °C), ühesuurused klaasid, m??tesilindrid (100 ml), j??, stopper, nutitelefon, soonkinnisega kotid (1 liiter).?PPEMATERJALID:Kihisevate tablettide lahustumise katse (inglise keeles) – (inglise keeles) – , , (eesti keeles) – tablettide keemia (inglise keeles) –: effervescent tablet, film canister rocket.KATSETA: l?petuseks arutle ?pilastega, millise vee ja tableti kombinatsiooniga saab k?ige k?rgemale lendava filmikanistriraketi. M??tke, kui k?rgele eri kombinatsioonidega raketid lendavad. Polümeerist p?rkepall (2 tundi): r??gitakse, mis on polümeerid ja kus neid leidub. Valmistatakse ette polümeerist p?rkepalli katse ja r??gitakse booraksi ohutusest. Analüüsitakse valminud palli füüsikalisi omadusi ning pannakse kirja, millisele keemilisele koostisele need vastavad. Katsetatakse erinevate PVA-liimi ja booraksi kogustega.T??VAHENDID: soonkinnisega kotid, PVA-liim, booraks, m??duklaasid, lusikad, purgid, veekindlad markerid, kummikindad, toiduv?rvid, segamispulgad.?PPEMATERJALID:Polümeerist p?rkepall (inglise keeles) – ümeerist p?rkepall (eesti keeles) – ümeerist p?rkepall v?i lima? (eesti keeles) – : polümeer, polümeerist p?rkepall, booraks | polymer, bouncy polymer ball, borax.S??dav klaas (2 tundi): r??gitakse, mis on suhkur. ?pilased arutlevad, milliseid suhkruid nemad teavad. ?pilased teavad, millistest keemilistest elementidest suhkur koosneb ja kus neid elemente veel leidub. ?pilased arutlevad, kus v?iks suhkruklaas tavaelus kasutust leida. Koos hakatakse valmistama suhkruklaasi. Klaasi valmimisel uuritakse selle l?bipaistvust ja raskust ning proovitakse seda murda. ?pilased panevad kirja oma t?helepanekud. T??VAHENDID: pott, pliit, suhkur, küpsetusplaat, hele maisisiirup, foolium v?i küpsetuspaber, lihatermomeeter (kuni 200 °C), lusikad, pajakindad.?PPEMATERJALID:S??dav klaas (eesti keeles) – (inglise keeles) – , paber (eesti keeles) – : suhkur | sugar glass.KATSETA: r??gi ?pilastele paberi ajaloost ja proovige teha s??davat paberit.Materjalide soojusmahtuvus (2 tundi): r??gitakse, miks sama temperatuuriga materjalidest m?ned v?ivad tunduda külmad ja m?ned soojad. Uuritakse erisuguseid materjale (kasutatakse katse jaoks kaasa v?etud materjale ja klassiruumis olevaid esemeid) ja reastatakse need selle alusel, kui soojad need tunduvad (soojemast jahedamani). Seej?rel vaadatakse j?rele nende materjalide erisoojused ning arutletakse, kas j?rjekorras peab midagi muutma. T??VAHENDID: erinevad materjalid (puu, klaas, plast, vahtplast, metall, papp jne), infrapunatermomeeter.?PPEMATERJALID:Vee soojusmahtuvus (inglise keeles) – : erinevate materjalide soojusmahtuvus (inglise keeles) – füüsikaolümpiaadiks: soojus (eesti keeles) – soojusest (inglise keeles) – : soojusmahtuvus, erisoojus, temperatuur | heat capacity, specific heat capacity, temperature.KATSETA: lase ?pilastel viimases ?ppematerjalis olevat katset pere/s?prade/koolikaaslaste peal korrata. ?pilased peaksid üles m?rkima inimese vanuse, soo ja haridustaseme, et p?rast saaks k?ikide ?pilaste kogutud andmete p?hjal teha andmeanalüüsi. 4. Geograafia ja geoloogia (12 tundi)Geograafia ja geoloogia I kursusel m??ratakse erinevatel viisidel kivimeid ning uuritakse, kuidas on v?imalik puhastada vett. Tutvutakse selliste n?htustega nagu kurd, murrang ja vulkanism. Ehitatakse mudelid nende n?htuste m?istmiseks. Geoloogia ?ppematerjale leiab lisaks lehelt: . Geoloogiakatseid leiab lisaks lehelt: leiab ka Geoloogiaringi n?idis?ppekavast: . PRAKTILISED T??DKivimite m??ramine (4 tundi): koos r??gitakse, milliseid kivimeid Eestis leidub ja kuidas neid kasutatakse. Seej?rel arutatakse, kuidas saab kivimeid m??rata, eristades neid k?vaduse, tiheduse ja v?limuse alusel. ?petatakse kivimeid liigitama Mohsi astmiku ja happetesti alusel.T??VAHENDID: soolhappelahus (3%), kivimeid (graniit, sinisavi, p?levkivi, lubjakivi, liivakivi jt). ?PPEMATERJALID: Eesti geoloogiline ehitus, kivimid ja maavarad (eesti keeles) – m??rata mineraale ja kivimeid (Mohsi astmiku ja happetesti alusel)? (eesti keeles) – Eestis (eesti keeles) – ja happetest mineraalide ja kivimite jaoks (inglise keeles) – klassifitseerimine: v?rvitest, happetest, magnetismitest (inglise keeles) – kivimeid klassifitseerida? (inglise keeles) – : kivimid Eestis, kivimite m??ramine, Mohsi astmik, happetest | Rock Classification, Mohs Scale, Acid Test.KATSETA: palu igal lapsel tundi kaasa tuua kivi ning proovige see kohapeal m??rata. Tehke lisaks v?rvi- ja magnetismitesti (vt ?Kuidas kivimeid m??rata?“ (inglise keeles)).Vee puhastamine (4 tundi): ?pilased teavad, kust tuleb nende kodudesse joogivesi. Nad teavad, et looduses vett juures tuleb j?rgida ohutusn?udeid, ning teavad, kuidas matkal olles joogivett puhastada. Nad tunnevad ?ra reostunud vee ja teavad, kuidas reoveepuhastusjaamades reovett puhastatakse. Tehke reostunud vee puhastamise katse (?Rakett69“ video), kasutades vee puhastamiseks filtreerimist, keetmist ja aurutamist. Seej?rel arutage nende meetodite efektiivsuse üle. T??VAHENDID: t?rklis, muld, liiv, (alkohol), s?el, pliit, kummikindad, aktiivsüsi, majapidamispaber.?PPEMATERJALID: Kuidas filtreerida reostunud vett? (eesti keeles) – : kuidas puhastada joogivett v?ljaspool kodu? (eesti keeles) – (eesti keeles) – kvaliteet aastatel 2006–2016 (eesti keeles) – (eesti keeles) – : joogivesi, vee puhastamine, reovesi, reovee puhastamine | Water Purification.KATSETA: minge ?pilastega ekskursioonile reoveepuhastusjaama.Kurd ja murrang (2 tundi): r??gitakse, mida t?hendavad m?isted kurd ja murrang ning mis neid geoloogilisi protsesse p?hjustavad. Tehakse gruppides mudel nende protsesside uurimiseks ja m?rgitakse üles tekkinud muutused.T??VAHENDID: kuiv liiv, s?el, jahu, l?bipaistev kast ja plaat, mis mahub kasti ühte ??rde, lauakate.?PPEMATERJALID:Kurdude ja murrangute teke (inglise keeles) – ja murrangud (inglise keeles) – , , kurrutus- ja murranguliikumised (eesti keeles) – kurdude ja murrangute mudeli ehitamine (inglise keeles) – : kurd, murrang | fold, fault.KATSETA: kui on aega ja vahendeid, proovi ?pilastega ehitada keerulisemat kurdude ja murrangute mudelit, mille t??juhend on viimases ?ppematerjalis. Vulkaani mudeli ehitamine (2 tundi): r??gitakse, mis on vulkaanid, millistest osadest need koosnevad, kuidas need tekivad ja millistes piirkondades v?ib vulkaane leida. Seej?rel ehitatakse vulkaani mudel. T??VAHENDID: 1,5 l plastpudeleid, paberid/papp (A2), teip, ajalehed, PVA-liim, k??rid, pintslid, gua??v?rvid, n?udepesuvahend, punane toiduv?rv, valge ??dikas, s??gisooda.?PPEMATERJALID:Vulkaani mudeli ehitamine (inglise keeles) – , katse (inglise keeles) – : vulkaan, vulkanism, vulkaanipurse | volcano, volcanism, volcano eruption, build your own volcano model.KATSETA: lase ?pilastel ehitada vulkaani mudel, millel on n?ha ka vulkaani l?bil?iget.5. Bioloogia (12 tundi)Bioloogia I kursusel ?pitakse tundma Eestis kasvavaid puid, p??said ja ?istaimi. Selleks k?iakse maa- ja linnapiirkondades puude ja p??saste liike ning puude vanust m??ramas. Korjatakse ja m??ratakse ?istaimi ning koostatakse nendest herbaarium. ?pitakse, mis on hallitus, ning kasvatatakse saia peal hallitust. Samuti uuritakse p?nevaid loodusobjekte, aga ka inimese valmistatud esemeid mikroskoobi all. T?? mikroskoobiga on kindlasti aktuaalne igal kursusel, kuid ?ppekavas on see esile t?stetud vaid esimese kursuse puhul.PRAKTILISED T??DPuude ja p??saste m??ramine (2 tundi): esmalt tutvutakse Eesti levinuimate puude ja p??sastega. Selleks v?ib koostada n?iteks m?ngu, kus n?idatakse pilti puu v?i p??sa ?itest, lehtedest ja tüvest, ning ?pilane, kes oskab esimesena taimele ?ige nimetuse anda, saab punkti. Hiljem k?iakse erinevates kohtades (linnakeskkond, loodus) puid ja p??said m??ramas. Pannakse kirja, millise tunnuse (lehed, ?is, vili, taime k?rgus jne) j?rgi taim ?ra tunti.T??VAHENDID: ?PPEMATERJALID:Puude ja p??saste liigim??raja (eesti keeles) – : puude ja p??saste m??ramine.KATSETA: kasutage seda tegevust, et üles leida kohad puuringide lugemiseks.Puuringide lugemine (2 tundi): ?pilastele r??gitakse, mis on puuringid ja mida t?hendab dendrokronoloogia. ?pilased teavad, kuidas erinevad puuringid, mis iseloomustavad sooja ja külma perioodi. Minnakse koos v?lja ja loetakse puude ringe. M?rgitakse üles puuliik, asukoht, tüve l?bim??t, umbkaudne k?rgus ja ringide arv.T??VAHENDID: m??dulint, n??r.?PPEMATERJALID:?levaade dendrokronoloogiast ja puidu uuringutest (eesti keeles) – (eesti keeles) – vestavad aastar?ngad? (eesti keeles) – lugeda puu vanust? (eesti keeles) – (inglise keeles) – ütlevad puud meile kliimamuutuse kohta? (inglise keeles) – : aastaringid | growth rings.Herbaariumi koostamine (2 tundi): taimede m??ramise tunnis kogutud taimedest koostatakse herbaarium. R??gitakse, miks ja millistel erialadel kasutatakse t?nap?evani ladina keelt. T??VAHENDID: vanad ajalehed, raskuseks raamatuid, kirjutusvahendid, A4-pabereid, kitsas l?bipaistev teip. ?PPEMATERJALID:Herbaariumi koostamine (eesti keeles) – taimed (eesti keeles) – herbaarium (eesti keeles) – ?likooli herbaariumist (eesti keeles) – : herbaarium, herbaariumi koostamine | herbarium, make your own herbarium.Hallituse kasvatamine (2 tundi): arutatakse, mis on hallitus. ?pilased pakuvad, kui kaua s?ilivad erinevad toiduained. R??gitakse, mis s?ilitusaineid kasutatakse t?nap?eval ja mida kasutati vanasti, ning alustatakse hallituse kasvatamise katset, mida kodus j?tkatakse. Uuel tunnil analüüsitakse n?dala jooksul tehtud m??tmisi ja koostatakse graafik.T??VAHENDID: sai, vatitikud, soonkinnisega kotid, nuga, l?ikelaud, m?rkmepaber, kummikindad, kirjutusvahend.?PPEMATERJALID:Hallituse kasvatamine saial (inglise keeles) – kasvatamine erinevatel toiduainetel (eesti keeles) – s?ilitusained on inimesele kahjulikud? Kuidas vanasti toitu s?ilitati? (inglise keeles) – riknemise video (inglise keeles) – riknemise video (inglise keeles) – lisaained ja toidulisandid (eesti keeles) – s?ilitusained toitu v?rskena hoiavad? (inglise keeles) – : hallitus, hallituse kasvatamine, s?ilitusained | mold, growing mold experiment, preservatiives.KATSETA: proovige hallitust kasvatada ka leival ning v?rrelge seda saial kasvanud hallitusega.T?? mikroskoobiga (2–8 tundi): r??gitakse sellest, mis on mikroskoop ja kuidas seda ohutult kasutada. Tegevus mikroskoobiga v?ib aega v?tta mitu tundi, olenevalt sellest, kas ?pilased valmistavad ise uuritavaid objekte ette v?i k?iakse koos n?iteks j?est vett v?tmas. Iga vaadeldava objekti kohta r??gitakse ?pilastele mingi eellugu. ?mblikuv?rgu vaatamise puhul r??gitakse ?pilastele, milline roll on ?mblikutel ?kosüsteemis, ja mis on ?mblikuv?rk. T??VAHENDID: mikroskoop, ?mblikuv?rk, l?bipaistev küünelakk, mikroskoobi alusklaasid, sibul, pintsetid, pipett, nuga, veeproovid tiigist/j?rvest/merest, erinevad l?ngad/n??rid/niidid, k??rid, sool, suhkur, paberraha.?PPEMATERJALID:Kaheksa eksperimenti mikroskoobiga (inglise keeles) – kasutamine (inglise keeles) – : katsed mikroskoobiga (inglise keeles) – , : katsed mikroskoobiga | experiments with microscope.KATSETA: lase ?pilastel üles joonistada, mida nad mikroskoobi all n?gid.II ?ppeaasta1. Füüsika (12 tundi)II kursusel ?pitakse tundma m?isteid elekter, magnetism ja elektromagnetism. R??gitakse, kuidas ehitada lihtsat elektriringi. ?pilased oskavad nimetada elektrijuhte, mittejuhte ja pooljuhte. ?petatakse, mis on magnet, ning r??gitakse Maa magnetv?lja l?una- ja p?hjapoolusest. Saadakse teada, et ka vooluga juhe tekitab magnetv?lja, ja selle tulemusel hakkab juhe magnetitega t?ukuma ja t?mbuma.PRAKTILISED T??DElektrit juhtivad esemed (2 tundi): ?pilased panevad kokku lihtsa vooluringi patareist ja lambist ning m?rgivad üles, millised esemed juhivad elektrit ja millised mitte. Hiljem otsitakse juhtivate ja mittejuhtivate esemete vahel seoseid. L?pus r??gib juhendaja, mis on juhid, pooljuhid ja mittejuhid.T??VAHENDID: juhtmed, lamp, patareid, teip, metallist esemed (nt v?ti, foolium, sendid), plastist esemed (nt n??p, kamm), klaas, puupulk, paberitükk, multimeeter.?PPEMATERJALID:Elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained (eesti keeles) – on juhid, mittejuhid, pooljuhid? (inglise keeles) – : lihtne vooluring lastele (inglise keeles) – puu-, juur-, k??giviljad juhivad k?ige paremini elektrit? (inglise keeles) – vees elektrijuhtivust tekitada? (eesti keeles) – : juhid, mittejuhid, pooljuhid, elektriahel | conductors, insulators, semi-conductors, simple electric circuit.KATSETA: proovige, kui h?sti juhivad elektrit erinevad puu-, juur- ja k??giviljad.Magneti tuvastamine (2 tundi): selle katse juures saab ?ra seletada magneti ja j?ujoonte m?isted. ?pilased teavad, et magnetite samanimelised poolused t?ukuvad ja erinimelised poolused t?mbuvad. Selgitatakse, mis on Maa geograafilised poolused ja mis on magnetilised poolused. R??gitakse ka kompassi t??p?him?ttest. Samuti oskavad ?pilased hinnata, kui tugev on Maa magnetv?li. T??VAHENDID: raudpulk ja magnet; ?mblusn?el, neodüümmagnetid, rauatükid.?PPEMATERJALID: Kuidas kindlaks teha, kas tegemist on magnetiga? (eesti keeles) – ehitada kompassi? (eesti keeles) – (inglise keeles) – : Maa magnetv?li, kompass | Earth's magnetic field, which bar is the magnet, how to build a compass.KATSETA: kasutage Science Journali rakendust, et m??rata, kus piirkonnas on magneti magnetv?li tugevam ja kus n?rgem.Mootori ehitamine (2 tundi): ?pilased oskavad vasaku k?e reegli abil m??rata j?udu, mis m?jub vooluga juhtmele, mis asub magnetv?ljas. Ehitatakse erineva kujuga homopolaarseid mootoreid. ?pilased teavad ohutusn?udeid ja saavad aru, miks ei tohi j?tta traati patareiga ühendatult j?relevalveta. T??VAHENDID: patareid, vasktraat, kruvid, neodüümmagnetid.?PPEMATERJALID: Lorentzi j?ud ja vasaku k?e reegel (eesti keeles) – ise homopolaarne mootor (eesti keeles) – ehitada homopolaarset mootorit (inglise keeles) – : Lorentzi j?ud, homopolaarne motor | Lorentz force, homopolar motor.K?lari ehitamine (4 tundi): ?pilased saavad aru, mis on heli ja helilaine ning kuidas inimese k?rv heli vastu v?tab. Nad saavad aru, et vooluga juhe tekitab magnetv?lja ja et k?lari t??p?him?te seisneb kahe magneti t?ukumises ja t?mbumises.T??VAHENDID: vasktraat, neodüümmagnet, k?rvaklappide juhtme ots, paber, papptopsid/papptaldrikud, teip, jootekolb, tina.?PPEMATERJALID: Vooluga juhtme magnetv?li (inglise keeles) – ehitada elektromagnetit? (eesti keeles) – ehitada k?larit? (eesti keeles) – : elektromagnetism, k?lari t??p?him?te, kuidas ehitada k?larit | electromagnetism, how do speakers work, how to build a speaker.KATSETA: kasutage Science Journali rakendust, et tuvastada, kelle k?lar m?ngib k?ige valjemini.Elektrirong (2 tundi): korratakse varasemate katsete k?igus omandatud teadmisi. ?pilased teavad, et magnetite samanimelised poolused t?mbuvad ja erinimelised poolused t?ukuvad. Nad saavad aru, et patarei, mille m?lemas otsas on kindlat pidi asetatud magnet, ja rulli keeratud traat moodustavad vooluga juhtme, mis tekitab magnetv?lja. Patarei küljes olevad magnetid on magnetv?lja tekkimiseks olulised seep?rast, et need juhivad elektrit. T?nu sellele saab vool liikuda patareist rulli keeratud vasktraati. Vasktraadi ja patarei tekitatud magnetv?lja ning kahe magneti magnetv?ljade koosm?jul hakkab patarei rulli keeratud traadi sees liikuma. Juhendaja jaoks on heaks ?ppematerjaliks kasutaja Physics Girl teine video.T??VAHENDID: kaks neodüümmagnetit, patarei, rulli keeratud vasktraat.?PPEMATERJALID: Vooluga juhtme magnetv?li (inglise keeles) – t??p?him?te (inglise keeles) – lihtsam elektrirong (inglise keeles) – , , : elektromagnetism | electromagnetism, simple electric train.KATSETA: kasutage erisuguseid patareisid ja traadirulle. Leidke, millise kombinatsiooni puhul liigub patarei k?ige kiiremini. 2. Astronoomia (11–13 tundi)II kursusel tutvutakse t?htkujudega ning sellega, milliseid t?htkujusid on Maa erinevates asukohtades n?ha. R??gitakse t?he elutsüklist ja sellest, millises staadiumis on P?ike. ?pilane teab, mida t?hendab t?he heledus, ning oskab t?htkujusid taevalaotuselt üles leida. R??gitakse, millistes tingimustes on k?ige parem t?hevaatlusi teha. ?pilane teab, mis on valgusreostus ning miks ja kellele see ohtlik on. Lisamaterjali leiab ?Uurime Universumit“ ja ?Astronautika akadeemia“ n?idis?ppekavadest: . PRAKTILISED T??DT?htkujude tundma ?ppimine vabavaralise programmi Stellarium abil (2 tundi): tutvutakse planeetide ja t?htkujude asukohaga eri aastaaegadel. Teemaga seoses saab r??kida lugusid t?htkujudest ja tutvustada teisigi t?histaeva objekte. T??VAHENDID: projektor, arvuti.?PPEMATERJALID: : Stellarium.KATSETA: korraldage v?istlus: kes tunneb ?ra rohkem t?htkujusid?T?he elutsükli kaardi meisterdamine (1 tund): r??gitakse, millistest etappidest koosneb t?he elutsükkel. Igast etapist r??gitakse eraldi. Iga ?pilane meisterdab endale oma t?hetsükli kaardi. T??VAHENDID: v?rviline paber, valge paber, viltpliiatsid/pliiatsid, liim, k??rid.?PPEMATERJALID: T?he elutsükli skeem (eesti keeles) – elutsükkel (inglise keeles) – suuruste v?rdlus (inglise keeles) – : t?he elutsükkel | Life Cycle of a Star.Valgusreostuse hindamine (4–6 tundi): valitakse uurimiseks üks taevapiirkond ning m?rgitakse üles k?ik t?hed, mida selles piirkonnas n?hakse. Hiljem m?rgitakse katsete p?evikusse üles piirt?ht ehk v?ikseima heledusega t?ht, mida selles taevapiirkonnas n?hti. Kirja pannakse ka m??tmiskoha l?heduses paiknevad valgusallikad ja taevaolud (pilved, vine). Katse viiakse l?bi nii linna- kui ka maapiirkonnas erinevatel p?evadel. Analüüsitakse, millised valgusallikad m?jutavad piirt?he suurust (Kuu, t?navavalgustid jm).T??VAHENDID: paber, kirjutusvahend, taevakaart, punane valgusti.?PPEMATERJALID:Valgusreostuse hindamine t?htede j?rgi, juhend (eesti keeles) – hindamine t?htede j?rgi, n?idisaruanne (eesti keeles) – . Maailma valgusreostuse kaart (inglise keeles) – ??sel (inglise keeles) – : valgusreostus | light pollution.KATSETA: osalege m??tmistulemustega kampaanias Globe at Night, mille eesm?rk on kaardistada valgusreostust üle maakera. Korrake seda praktilist t??d eri taevapiirkondade puhul.Valgusreostuse allikate otsimine (4 tundi): pimedal ajal pildistatakse valgusreostuse allikaid ning m?rgitakse üles p?hjus, miks see allikas p?hjustab valgusreostust. Hiljem arutatakse, millised valgusallikad p?hjustavad valgusreostust k?ige rohkem ja mida saaks teha, et valgusreostust v?hendada. T??VAHENDID: paber, kirjutusvahend, kaamera.?PPEMATERJALID:Valgusreostuse allikate otsimine, juhend (eesti keeles) – pikaajaliste muutuste uurimine Tallinnas ja valgusreostuse hetkeseisu m??ramine Eestis (eesti keeles) – linnaruumi valgusreostus (eesti keeles) – : valgusreostuse allikad | light pollution sources.3. Keemia ja materjaliteadus (12 tundi)Keemia ja materjaliteaduse II kursuse katsed on p?hjalikumad: katsetest tehakse eri variatsioone ja analüüsitakse tulemusi. Valmistatakse ise patareid, mis t?iendab füüsikas ?pitud elektriteadmisi. Proovitakse ehitada varjendit soojuskaamera eest, mis paneb proovile ?pilaste k?elised oskused. Uuritakse endo- ja eksotermilisi reaktsioone ning viskoossust. Tehakse kapillaarsuse ja kromatograafia katseid, mille juures saab teist aastat huvitunnis k?ijatele meelde tuletada I kursuse v?rvidem?ngu kommide lahustumise katses.Keemia ja materjaliteaduse kursuse alguses r??gitakse laboriohutusest. ?pilased on kursis, et nende katsete juures ei s??da/jooda, ning teavad, millist kaitseriietust laboris kanda tuleb.PRAKTILISED T??DPatarei ehitamine (3 tundi): seda katset oleks parem teha peale füüsikaosa, et tuletada meelde seal ?pitud teadmisi elektrist. Seletatakse uuesti lahti, mis on aatom ning millised ained on elektrijuhid ja millised mittejuhid. R??gitakse, mis on patarei ja kus meil patareid vaja l?heb. Seej?rel valmistatakse ise sidruni-, kartuli- ja ??dikapatarei. Uuritakse, kuidas m?jutab tulemust sidrunite, kartulite ja ??dikaga t?idetud j??kuubikuvormi aukude arv. V?rreldakse erinevaid patareisid. T??VAHENDID: naelad, ??dikas, j??kuubikuvorm, LED-lambid, vasktraat, k??rid, sidrunid, sendid, nuga, juhtmed (alligator clips), multimeeter.?PPEMATERJALID:Sidrunipatarei (inglise keeles) – , , , (inglise keeles) – , , (inglise keeles) – (inglise keeles) – (eesti keeles) – (inglise keeles) – ehitada lihtsatest vahenditest patareid? (eesti keeles) – : patarei, sidrunipatarei | battery, lemon battery, vinegar battery.KATSETA: proovige teha ka aktiivs?e- ja inimesepatareid.Soojuskaamera eest varjumine (2 tundi): r??gitakse, mis on soojuskaamera ja mis on infrapunakiirgus, ning milleks soojuskaamerat tavaelus kasutatakse. Peale sissejuhatust ja soojuskaamera t?? teooria seletamist hakkavad ?pilased ehitama rühmat??na konstruktsiooni, mis neid v?imalikult h?sti soojuskaamera eest varjaks. Hiljem vaadatakse, kelle ehitatud konstruktsioon k?ige paremini toimis, ning analüüsitakse, miks see n?nda on. T??VAHENDID: soojuskaamerad, papp, paber, riie, foolium, m??dulint, kirjutusvahendid, erinevaid materjale/esemeid (klaas, puulehed, kapsalehed jms), pikemad puuoksad, n??r.?PPEMATERJALID:Kuidas soojuskaamera t??tab? (inglise keeles) – n?eb tavaelu v?lja l?bi soojuskaamera? (inglise keeles) – soojuskaamera kasutusala (inglise keeles) – : soojuskaamera, infrapunakaamera | thermal camera, infrared camera, what are thermal cameras used for, how does thermal imaging work.KATSETA: lase ?pilastel uurida ümbritsevat maailma soojuskaamera abil. N?iteks kuuma ja külma joogi segunemine, k?te ja n?o temperatuur, millised on taimed l?bi soojuskaamera jms. Ideede saamiseks vaata lisaks videot ?Kuidas n?eb tavaelu v?lja l?bi soojuskaamera?“. T?helepanekud m?rgitakse üles katsete p?evikusse.Kapillaarsus ja paberkromatograafia (4 tundi): r??gitakse, mis on kapillaarsus, ning uuritakse seda n?htust katses. Seej?rel arutletakse, kuidas saaks kapillaarsust teaduse tegemisel ?ra kasutada. Seletatakse, mis on kromatograafia, ning viiakse l?bi kolm erinevat kromatograafiakatset: viltpliiatsi ja markeri kromatograafia, kommi kromatograafia ning taimepigmendi kromatograafia. T??VAHENDID: majapidamispaber, toiduv?rv, mustad markerid (ka veekindlad) ja viltpliiatsid, filterpaber, klaasid, pikad puutikud, harilikud pliiatsid, kommid (M&M’s v?i Skittles), taldrik, keeduklaasid (150 ml), sendid, joonlaud, k??rid, isopropüülalkohol, spinatilehed, punaste lehtedega taime lehed (nt coleus).?PPEMATERJALID:Kapillaarsuse katsed majapidamispaberi ja veega (inglise keeles) – , , v?rvi vahetamise katse (inglise keeles) – : musta markeri v?rvid (eesti keeles) – viltpliiatsitega (inglise keeles) – kromatograafia (inglise keeles) – kromatograafia (inglise keeles) – , , , , : kapillaarsus, paberkromatograafia, taimepigmendi kromatograafia | capillary action, paper chromatography, candy/plant pigment/leaf chromatography.KATSETA: lisaks majapidamispaberiga tehtavale kapillaarsuse katsetele tehke ka taime v?rvi vahetamise katse, mida saab analüüsida j?rgmises huvitunnis. Endo- ja eksotermilised reaktsioonid (1 tund): r??gitakse, mis on endotermilised ja mis on eksotermilised reaktsioonid. Vaadeldakse eri reaktsioone ja m??detakse tekkinud lahuse temperatuuri. Uuritakse, kas ja kuidas muutub temperatuur siis, kui muuta reageerivate ainete kogust. T??VAHENDID: klaasid, valge ??dikas, s??gisooda, m?rusool, vesinikperoksiid, terasvill, kuiv p?rm, termomeetrid, taldrikud.?PPEMATERJALID:Endo- ja eksotermiliste reaktsioonide eksperiment (inglise keeles) – : endotermiline reaktsioon, eksotermiline reaktsioon | endothermic reaction, exothermic reaction.Klaaskuulikeste v?idus?it (2 tundi): r??gitakse, mis on viskoossus, ning tehakse katseid vedelike viskoossuse uurimiseks. T??VAHENDID: kitsad klaasid, anumad vedelike hoidmiseks, vees lahustuvad markerid, joonlaud, klaaskuulid, maisisiirup, mesi, glütseriin, suhkrusiirup, vedelseep, k?ter?tik, m??tesilinder.?PPEMATERJALID:Klaaskuulikeste v?idus?it (inglise keeles) – viskoossus (inglise keeles) – vedelikud (inglise keeles) – : viskoossus | viscosity, non-Newtonian liquids.KATSETA: r??gi ?pilastele ka mittenjuutonlikest vedelikest.4. Geograafia ja geoloogia (12 tundi)Geograafia ja geoloogia II kursusel ?pitakse ehitama m??teriistu: termomeetrit, hügromeetrit ja areomeetrit. Need on ka selle kursuse keerukamaid tegevused. Lisaks tehakse katseid ?lireostuse ja erosiooni m?istmiseks.PRAKTILISED T??DTermomeetri ja hügromeetri ehitamine (4 tundi): r??gitakse, mis on temperatuur ja mis on niiskus, ja kuidas neid m??detakse. R??gitakse, milline on temperatuur ja niiskus erinevates kliimav??ndites. ?pilased arutlevad, mis on kliimamuutus, mis seda p?hjustab ja miks see ohtlik on. ?pilased ehitavad endale hügromeetri ja termomeetri. M??detakse niiskust ja temperatuuri erinevates tingimustes ja m?rgitakse üles tulemused.T??VAHENDID: klaaspudel, l?bipaistev k?rs, toiduv?rv, plastiliin, karp kuuma veega, naaskel, plekktops, hambatikk, foolium, marker, k??rid, kleeplint.?PPEMATERJALID:Veetermomeetri ehitamine (inglise keeles) – , ügromeetri ehitamine (inglise keeles) – , me m??rame temperatuuri? (inglise keeles) – on niiskes kohas palavam tunne? (inglise keeles) – (inglise keeles) – , , (eesti keeles) – (inglise keeles) – globaalne soojenemine Maad muudab? (inglise keeles) – : termomeeter, hügromeeter/niiskusm??tur, kliimav??ndid, kliimamuutus, globaalne soojenemine, kasvuhooneefekt | thermometer, hygrometer, build your own thermometer/hygrometer, climate zones, climate change, global warming, greenhouse effect.Erosioonikatse (2 tundi): r??gitakse, mis on erosioon, mis erosiooni kiirendab ja mida erosioon v?ib p?hjustada. Viiakse l?bi kaks katset. Esimese k?igus uuritakse, millised kivimid peavad erosioonile paremini ja millised halvemini vastu. Teises katses saadakse teada, kuidas erosioon maastikku kujundab. T??VAHENDID: kivimid (graniit, basalt, paekivi, liivakivi), suure kaelaga plastpudelid, kaal, plastkarp, papptops, k??rid.?PPEMATERJALID:Millised kivimid peavad erosioonile k?ige paremini vastu ja millised k?ige halvemini? (inglise keeles) – erosioon maastikku kujundab? (inglise keeles) – (inglise keeles) – , , . Erosioon ja muld (inglise keeles) – erosioonikatseid (inglise keeles) – : erosioon | erosioon.KATSETA: proovige ka teisi erosioonikatseid (vt viimane ?ppematerjal). ?lireostus vees (4 tundi): r??gitakse, kuidas ?li merre satub ning kuidas ?lireostust avastada ja likvideerida. Proovitakse ise erinevate vahenditega ?lireostust likvideerida ning uuritakse, kuidas ?li m?jub linnusulgedele. T??VAHENDID: klaaspurgid, sinine tint, sool, tassid, toidu?li, kakaopulber, vatt, n?udepesuk?snad, ajalehed, lusikad, riidetükid, karbid, kohvifiltrid, lehter, n?udepesuvahend, mikroskoop, linnu kontuursuled ja udusuled, f??n, m??teanum, prügikott, vedelikke imavad materjalid (puuvill, puhastuslapid, vill jt), k??rid, kausid, ?li, stopper, korduvkasutatavad kohvifiltrid.?PPEMATERJALID:?Praktilisi t?id L??nemere teemadel“, Annelie Ehlvest, Külli Kalamees-Pani. ??lireostus vees“ ja ??lireostuse m?ju mereorganismidele“ (eesti keeles) – eemaldamine (inglise keeles) – k?siraamat“, Agni Kaldma (eesti keeles) – : L??nemeri, ?lireostus | the Baltic Sea, oil spill.Mere-, j?e- ja ookeanivee soolsuse m??ramine (2 tundi): r??gitakse, et mere-, j?e- ja ookeanivesi on erineva soolsusega. ?pilastega arutatakse, et kus leidub soolasemat ja kus v?hem soolasemat vett. Millise elustiku ja millised füüsikalised omadused see endaga kaasa toob? ?pilased saavad aru, et soolsus on seotud tihedusega ja seep?rast on v?imalik areomeetriga hinnata vedeliku soolsust. Juhendaja valmistab enne tundi ette mere-, j?e- ja ookeanivee soolsusele vastavad lahused, mille soolsust ?pilased hakkavad m??rama peale areomeetri ehitamist ja kalibreerimisgraafiku joonestamist (ühel teljel soolsus, teisel areomeetri n?it). Kalibreerimisgraafiku tegemiseks on vaja v?tta oma areomeetri n?idud mitme erineva soolsuse juures. Joonestades sirge, mis on k?ikidele andmepunktidele v?imalikult l?hedal, saadaksegi kalibreerimisgraafik, millelt on v?imalik areomeetri n?idu alusel v?lja lugeda tundmatu veeproovi soolsus. T??VAHENDID: sool, klaasid, kaalud, laiad joogik?rred ja plastiliin v?i Pasteuri pipetid, raskus areomeetri p?hja (n?iteks teraskuulid), vahendid skaala tegemiseks (kleeplint, millimeeterpaber, marker), A3-millimeeterpaber (kalibreerimisgraafiku tegemiseks), joonlauad. ?PPEMATERJALID:Soolsuse arvutamine (inglise keeles) – ehitada areomeetrit? (inglise keeles) – j?rjestus soolsuse j?rgi (inglise keeles) – : areomeeter, merevee soolsus, magevesi | hydrometer, seawater salinity, fresh water.KATSETA: k?ige ?pilastega koos kohalikust veekogust (v?i ka n?iteks lombist) veeproovi v?tmas, et selle soolsust m??rata.5. Bioloogia (12 tundi v?i rohkem)Bioloogia II kursusel ?pitakse tundma inimese n?rvisüsteemi laialdaselt tuntud katse kaudu ning m??ratakse seeni ja linde. Viimaseks v?etakse ette v?ljas?idud v?i jalutusk?igud maa- ja linnapiirkondadesse. Selle kursuse keerukaimaks katseks on valkude eraldamine: sellest katsest arusaamine eeldab nii juhendajalt kui ka ?pilastelt p?hjalikumaid taustateadmisi. PRAKTILISED T??DInimese n?rvisüsteem (2 tundi): r??gitakse üldiselt, millest koosneb inimese n?rvisüsteem ja kuidas inimesed saavad n?rviimpulsse. Tehakse esimeses ?ppematerjalis antud n?rvikatset ja teises ?ppematerjalis antud n?rviimpulsi kiiruse katset. Viimase puhul korratakse katset mitu korda ning vahetatakse ka ?pilaste j?rjekorda, et uurida, kas tulemus sellest muutub. T??VAHENDID: joonlaud, kirjaklamber.?PPEMATERJALID:N?rvikatse (inglise keeles) – , , kiirus (inglise keeles) – : n?rvirakk | neuron.Seente m??ramine (4 tundi): esmalt tutvutakse Eestis levinuimate seentega. Selleks v?ib koostada n?iteks m?ngu: juhendaja n?itab seene pilti ja ?pilane, kes oskab esimesena seene nimetada, saab punkti. Hiljem k?iakse metsas seeni m??ramas. Pannakse kirja, millise tunnuse (kuju, v?rvus) j?rgi seen ?ra tunti.T??VAHENDID: –?PPEMATERJALID: Seente liigim??raja – : seente m??ramine.KATSETA: iga ?pilasterühm saab mingi ala seente m??ramiseks. Kui esimesel alal on seened m??ratud, vahetatakse alasid. Hiljem v?rreldakse, kas sama ala uurinud rühmad said sama tulemuse. Samuti saavad ?pilased koostada kaardi, kuhu on ?ra m?rgitud seene kasvukoht ja nimetus.Lindude m??ramine (4–10 tundi): selle tegevuse puhul on parimaks ?ppematerjaliks Tartu ?likooli lindude ?ppekogumik (teine ?ppematerjal). ?ppekogumikus on nii taustainfot, mida ?pilastele r??kida, kui ka juhendid ja t??lehed, mida ?pilased saavad t?ita. Lindude m??ramise kestus oleneb sellest, kui mitmes kohas k?iakse linde vaatlemas ja kui palju r??gitakse taustainfot, aga ka sellest, kas ?pilased t?idavad ?ppekogumiku t??lehti (soovitatav).T??VAHENDID: v?ljaprinditud ülesanded/juhend, binokkel, lindude v?lim??raja.?PPEMATERJALID:Linnum??raja (eesti keeles) – elupaikade ?ppekogumik: linnuvaatluse juhend, taustainfo (eesti keeles) – (eesti keeles) – (eesti keeles) – , kalakotka ja suure-konnakotka kaamerad (eesti keeles) – ja linnulaul (inglise keeles) – : lindude m??ramine.Valgu l?hkumine (2 tundi): r??gitakse sellest, et mis on valgud, kus neid leidub ja mis on nende ülesanne. Seletatakse, et denaturatsioon on valkude muutumine v?listingimuste (n?iteks temperatuuri) m?jul ning renaturatsioon on valgu algse oleku taastumine. Tuuakse n?iteid olukordadest, kus renaturatsioon toimub, ja olukordadest, kus see toimuda ei saa. N?iteks juuste sirgendamisel l?hutakse valgu struktuur ?ra, kuid m?ne aja p?rast see taastub. Praetud munal pole algse valgustruktuuri taastamine enam v?imalik. T??VAHENDID: pliit v?i mikrolaineahi, kauss, kahvel, k??rid, muna, neli klaasi, isopropüülalkohol.?PPEMATERJALID:Valgu l?hkumine (inglise keeles) – , , on valgud? (inglise keeles) – muutumine toiduainete t??tlemisel (eesti keeles) – teha keedetud muna j?lle tooreks? (inglise keeles) – : valgud, valkude denaturatsioon, valkude renaturatsioon | proteins, protein denaturation, protein renaturation.III ?ppeaasta1. Füüsika (14 tundi)III kursusel keskendutakse elektromagnetkiirgusele. ?pilased teavad, et valgus on laine, ja tunnevad elektromagnetlainete skaalat. Nad teavad, et valgus levib sirgjooneliselt, ja oskavad joonistada valguskiirt selle üleminekul teise keskkonda. Nad teavad, et valgus on elektromagnetkiirgus, ja et igasugune elektromagnetkiirgus levib valguse kiirusel. Nad tunnevad m?isteid difraktsioon ja interferents. PRAKTILISED T??DValguse levimine, murdumine ja peegeldumine (4 tundi): ?pilased teavad, et valgus levib ühes keskkonnas sirgjooneliselt. Nad teavad, et kahe keskkonna piirpinnal osa valgust peegeldub ja osa murdub. R??gitakse, et valgus levib eri keskkondades erineva kiirusega, ja seletatakse lahti murdumisn?itaja ja optilise tiheduse m?isted. ?pilased oskavad joonistada kiirte k?iku, kui teine keskkond on ruudukujuline, ringikujuline ja prisma. M?isteid seletatakse tahvlil, video abil ja praktiliste katsetega. T??VAHENDID: arvuti, projektor, CD-plaadid, pesul?ksud, küünal (v?i lamp), veeklaas, pits ja/v?i klaaspulk, ?li, paber, joonistusvahendid, laser. ?PPEMATERJALID: Kas valgus on osake v?i laine? (inglise keeles) – murdumine marssijate n?itel (inglise keeles) – sirgjoonelise liikumise katse (inglise keeles) – , peita asju, kasutades teadmist eri materjalide murdumisn?itajast (inglise keeles) – , paberil muudab suunda (inglise keeles) – : valguse levimine/peegeldumine/murdumine, murdumisn?itaja, optiline tihedus | light travels in a straight line, reflection, refraction, refraction index, optical density, invisibility through refraction, arrow refraction water. KATSETA: suuna laser tahvlile ja lase ?pilastel laserist kuni tahvlini laseri valgust?ppi paberiga j?litada. J?litamine n?itab taas, et valgus liigub sirgjooneliselt. Lase tahvlini j?udnud ?pilasel m?rkida lasert?pi asukoht tahvlile. Nüüd lase m?nel teisel ?pilasel teha sama, kuid nii, et keegi hoiab laseri ja tahvli vahel veega t?idetud klaasi. On n?ha, et kaks t?ppi ei kattu: see t?endab valguse murdumist. Enne katset, kus nool paberil muudab suunda, lase ?pilastel sama teha paberil ehk joonistada kiirte k?ik. ?ra ütle neile katse tulemust ette. Lase neil oma joonise p?hjal pakkuda, mis juhtuda v?iks. Hiljem juhi t?helepanu sellele, et tihti teevadki teadlased eeldusi teoreetiliste arvutuste ja simulatsioonide p?hjal ning alles seej?rel sooritavad eksperimendi. CD-plaadi radade vahekauguse m??tmine, telefonipiksli suuruse m??tmine ja juuksekarva l?bim??du m??tmine (4 tundi): ?pilased oskavad seletada m?isteid difraktsioon ja interferents. Nad teavad CD- ja DVD-plaatide toimimise üldp?him?tet. Nad teavad, et telefoniekraan koosneb pikslitest. Seej?rel teevad nad kaks katset: üks CD- v?i DVD-plaadi radade vahekauguse m??tmiseks, teine telefonipiksli suuruse m??tmiseks ja kolmas iga ?pilase juuksekarva paksuse m??tmiseks. ?pilased saavad aru, et need kolm katset toimivad samal p?him?ttel ja et erinevus on vaid elemendis, mis tekitab difraktsiooni. T??VAHENDID: CD- v?i DVD-plaat, telefon, laser, m??dulint.?PPEMATERJALID: Difraktsioon ja interferents (inglise keeles) – pliiatsite ja küünlaga (inglise keeles) – interferents (eesti keeles) – difraktsioon ja interferents (eesti keeles) – CD- ja DVD-plaadid t??tavad? (inglise keeles) – difraktsioon (inglise keeles) – v?i DVD-plaadi radade vahekauguse m??tmine (inglise keeles) – mikroskoobi all (inglise keeles) – on pikslid ja kuidas need t??tavad? (inglise keeles) – ja punaste tegevuste juhendid. Pikslid ja telefonid (eesti keeles) – . Kontrolli oma telefoni resolutsiooni (inglise keeles) – paksuse m??tmine (inglise keeles) – : difraktsioon, interferents | Diffraction, Interference, Measure the Distance Between Tracks of CD and DVD, Measure the Resolution of Your Smartphone with Diffraction, Measure the Width of Your Hair with Laser Pointer.KATSETA: lase ?pilastel mitu korda erinevatel kaugustel m??tmisi teha ja oma tulemused katsete logiraamatusse kanda. Seej?rel palu saadud tulemus keskmistada ja v?rrelda seda reaalse v??rtusega.Spektromeetri ehitamine (2 tundi): ?pilased teavad, et valgus on laine, ja seostavad eri v?rvi valgust erinevate lainepikkustega (pikk, lühike, keskmine). R??gitakse, mis on spektromeeter, ja seletatakse selle t??p?him?tet. Uuritakse erinevaid valgusallikaid spektromeetritega. Arutatakse, milliseid erinevusi oli n?ha ning mis neid erinevusi p?hjustas. R??gitakse, kuidas uurida spektromeetriga t?hti. T??VAHENDID: CD-plaat, müsli- v?i helbekarp (v?i papp), foolium, paberinuga, liim/teip.?PPEMATERJALID: Mis on valgus? (inglise keeles) – interferents (inglise keeles) – ise spektromeeter (inglise keeles) – , : valguse spekter, spektromeeter | light spectrum explained, DIY Spectrometer, Make Your Own Spectrometer.KATSETA: seosta spektromeetri katse telefonipiksli suuruse m??tmise katsega – m?lemas kasutati difraktsiooniv?re, kuid telefonipiksli suuruse katses oli kasutusel vaid üks lainepikkus.Kahe pilu eksperiment (2 tundi): tuletatakse meelde, mida on ?pitud interferentsi kohta. Tuuakse paralleele veelainete interferentsi ja helilainete interferentsiga. Ehitatakse kahe pilu katse seade. T??VAHENDID: pappkast, paber, paberinuga.?PPEMATERJALID: Algne kahe pilu eksperiment ehk kahe pilu eksperiment p?ikesevalgusega (inglise keeles) – konstruktiivne ja destruktiivne interferents (inglise keeles) – , : kahe pilu eksperiment | double/two slit experiment.KATSETA: lase algul ?pilastel pakkuda, mis v?iks juhtuda. Hiljem arutage, millised vastused olid ?iged ja miks tundusid valed vastused esmapilgul loogilised. N?ita ?pilastele sarnast lainete mudelit nagu oli kahe pilu eksperimendi videos. Valguse kiiruse m??tmine (2 tundi): ?pilased tunnevad elektromagnetlainete skaalat ning teavad, et elektromagnetlained liiguvad valguse kiirusel. Mikrolaineahju abil hinnatakse, kui kiiresti elektromagnetkiirgus levib. Hiljem vaadatakse, kas saadud valguse kiirus ühtib reaalse v??rtusega. T??VAHENDID: mikrolaineahi, taldrik, ?okolaad v?i v?ikesed vahukommid, joonlaud, kalkulaator.?PPEMATERJALID: Elektromagnetlainete skaala (eesti keeles) – kiiruse m??tmine mikrolaineahju abil (inglise keeles) – , : elektromagnetlainete skaala | Electromagnetic Spectrum, Measuring the Speed of Light with Microwave Oven.KATSETA: lase ?pilastel hinnata tekkivat m??teviga ja vaadake koos, kas reaalne valguse kiiruse v??rtus j??b m??tevea piiridesse. Kasutage valguse kiiruse m??ramiseks erinevaid toiduained: ?okolaad, vahukommid, muna jm. 2. Astronoomia (12 tundi)Astronoomia III kursusel korratakse eelmiste kursuste teemasid, aga nendega minnakse rohkem süvitsi. Uute teemadena lisanduvad rahvusvaheline kosmosejaam ja satelliidid. Tehakse ka vaatlusi, mille k?igus leitakse üles nii ?pitud objektid t?histaevas kui ka liikuv satelliit v?i kosmosejaam. PRAKTILISED T??DP?ikese aktiivsuse m??ramine (4 tundi): esmalt r??gitakse P?ikese aktiivsusest ja p?ikeselaikudest ehk p?ikeseplekkidest. Seej?rel r??gitakse ohutusest ja sellest, kuidas p?ikeselaike vaadata. Seej?rel ehitavad ?pilased üksi v?i kahe peale n?elaaugukaamera, millega p?ikeselaike vaadata. Hiljem arutatakse, kus p?ikeselaike n?hti ja kas nende asukoht v?ib aja jooksul muutuda.T??VAHENDID: papp, k??rid, joonlaud, foolium, naaskel, paber, kirjutusvahend, teip.?PPEMATERJALID: N?elaaugukaamera ehitamine p?ikeselaikude vaatamiseks (inglise keeles) – loendamine, t??juhend (inglise keeles) – aktiivsus, t??juhend (inglise keeles) – ja p?ikeseplekid (eesti keeles) – aktiivsuse andmed (eesti keeles) – : n?elaaugukaamera, P?ikese aktiivsus | Observe Sunspots with a Pinhole Camera, Sun Activity.KATSETA: korrake katset mitmel p?eval j?rjest ja lase lastel katsete p?evikusse üles joonistada p?ikeselaikude asukohad. Analüüsige, miks laikude asukohad aja jooksul muutuvad. Harjutage koos matemaatikat ja arvutage P?ikese diameeter paberile projekteeritud P?ikese kujutise p?hjal. Minge ?pilastega külla t?hetorni ja vaadake p?ikeseteleskoobiga P?ikest. Astronoomiauudistega tutvumine (4 tundi): iga ?pilane saab endale astronoomiateemalise uudise ja esitleb seda j?rgmises tunnis v?i tunni l?pus teistele. Oluline on, et ?pilane esitleks uudist teistele arusaadavalt ja haaravalt ja oskaks lahti seletada uudises esinenud astronoomiateemalised m?isted. T??VAHENDID: v?ljaprinditud uudised.?PPEMATERJALID:Forte kosmoseuudised (eesti keeles) – kosmoseuudised (eesti keeles) – : astronoomiauudised, kosmoseuudised | astronomy news, space news.Elu ISSil (2 tundi): ?pilastega arutatakse elu rahvusvahelisel kosmosejaamal. Peale seda vaadatakse videoid, et teada saada, kuidas probleeme kosmoses p?riselt lahendatakse. Seda ülesannet saab teha teemaplokkide kaupa, iga teema puhul esmalt arutelu ja siis videote vaatamine.T??VHENDID: projektor, arvuti.?PPEMATERJALID:Kuidas astronaudid kosmoses joovad? (vene keeles) – tegemine kosmoses (inglise keeles) – astronaudid magavad? (inglise keeles) – astronaudid Maale tagasi tulevad? (inglise keeles) – III seadus kosmoses (inglise keeles) – sellele, mis toimub ISSis (inglise keeles) – : kuidas astronaudid kosmoses s??vad, juukseid pesevad, magavad; eksperimendid rahvusvahelise kosmosejaama pardal | How do astronauts eat/wash their hair/drink/sleep in space?, Experiments on ISS.Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) ja erinevate satelliitide ülelendude vaatlused (2 tundi): seda praktilist t??d on hea teha laagris, kus on v?imalus vaatlusi korraldada erinevatel kellaaegadel. Esmalt r??gitakse, milliseid inimese valmistatud objekte on v?imalik t?histaevas n?ha. Seej?rel korraldatakse vaatlus ning m?rgitakse üles n?htud satelliidid, nende asukoht taevas ja kellaaeg, millal satelliiti m?rgati. Püütakse hinnata satelliidi heledust v?rreldes teiste tuntud objektidega t?histaevas.T??VAHENDID: kirjutusvahend, paber.?PPEMATERJALID:Rahvusvaheline kosmosejaam (inglise keeles) – ISSi (inglise keeles) – liigitus (inglise keeles) – ülelendude info (inglise keeles) – : rahvusvaheline kosmosejaam, ISSi ülelend, satelliitide tüübid, satelliitide ülelennud | International Space Station, Spot the Station, ISS overflight, Types of Satellites, Satellites in the Night Sky.3. Keemia ja materjaliteadus (12 tundi)Keemia ja materjaliteaduse III kursusel on keerulisemad katsed, mis n?uavad rohkem aega: tehakse fotopaberit, erinevaid pH-skaala katseid, küpsetatakse muffineid ja l?petuseks valmistatakse helendav ekraan, mis j??b meenena ?pilastele alles. Keemia ja materjaliteaduse kursuse alguses r??gitakse laboriohutusest. ?pilased on kursis, et nende katsete juures ei s??da/jooda, ning teavad, millist kaitseriietust laboris kanda tuleb.PRAKTILISED T??DFotopaberi valmistamine (3 tundi): r??gitakse fotograafia leiutamisest, tuletatakse meelde astronoomiaosas ehitatud n?elaaugukaamera t??p?him?te, seletatakse, kuidas t??tab fotoplaat, ning arutletakse, miks vanadel fotodel keegi kunagi ei naeratanud. R??gitakse katses vajaminevate kemikaalide ohutusest ning seej?rel tehakse ettevalmistusi foto ilmutamiseks.T??VAHENDID: kaks keeduklaasi, magnetsegaja, pipett, pintsetid, destilleeritud vesi, 100?ml m??duklaas, etanool, majapidamispaber, k??rid, ammooniumkloriid, munavalge, h?benitraat, naatriumtiosulfaat, plasttaldrikud, kirjaklambrid, arvuti, laserprinter, kiled, fotoaparaat, punane valgus, UV-lamp, kitlid, kummikindad, kaitseprillid, f??n.?PPEMATERJALID:Fotopaberi valmistamise katse (eesti keeles) – ohutus (inglise keeles) – ohutus (inglise keeles) – ohutus (inglise keeles) – t??tamise ohutusjuhend (eesti keeles) – : fotograafia, n?elaaugukaamera, fotoplaat, miks inimesed vanadel piltidel ei naerata | photography, camera obscura, photographic plate, why didn't people smile in old photographs?, making your own photographic paper and prints, ammonium chloride/silver nitrate/ethanol/sodium thiosulfate safety.KATSETA: korrake katset ja v?rrelge kahel eri p?eval ilmutatud pilte. Kas m?lemad tulid sama h?sti v?lja? Kui ei siis, mis v?iks olla erinevuse p?hjuseks?pH-skaala eksperiment (4 tundi): r??gitakse, mis on happed, mis on alused, ning mis on pH-skaala ja indikaator. Tuuakse n?iteid hapetest ja alustest. R??gitakse ohutusest ning sellest, mida peab tegema, kui hape v?i alus l?heb n?iteks lauale v?i paljale nahale. ?pilased proovivad, milliseid k??givilju/juurvilju saab indikaatoriks kasutada. Valmistatakse happelisuse m??ramise komplekt (eksperiment 1), proovitakse teha v?imalikult suur pH-skaala ja erinevate lahuste rida ja vaadatakse, kuidas samas keeduklaasis olev lahus vahetab v?rvi, kui sinna kallata hapet v?i alust (eksperiment 2). T??VAHENDID: punane kapsas, juur- ja k??giviljad, pipett, keeduklaasid, ??dikas, torupuhastusvahend/naatriumhüdroksiidi lahus (5%), destilleeritud vesi, süstlad, kittel, kaitseprillid, kummikindad, paber, marker, majapidamispaber, valge riie, s??gisooda, sidrunimahl, Sprite, suhkur, kohvifilter, mineraalvesi, v??velhape, ammoniaagilahus.?PPEMATERJALID:Aluste ja hapete reaktsioonid (inglise keeles) – 1: kuidas ehitada koduste vahenditega happelisuse m??ramise komplekt? (eesti keeles) – muuta silindri sisu happelisest aluseliseks? (eesti keeles) – 2: happelisuse m??ramine (inglise keeles) – , , t??tamise ohutusjuhend (eesti keeles) – indikaatorid (inglise keeles) – pH-indikaatorid: peet ja punane kapsas (inglise keeles) – : alus/leelis, hape, keemialabori ohutus, pH-skaala, happesuse indikaator, looduslikud indikaatorid | base, acid, chemistry laboratory safety rules, pH-scale, experiments with acids and bases, pH indicator, natural indicators.KATSETA: lisa k??gi- ja juurviljade hulka, kust ?pilased indikaatorit otsivad, peale punase kapsa teisigi looduslikke indikaatoreid.S??gisooda muffinites (4 tundi): ?pilased arutlevad, miks pannakse taina sisse s??gisoodat. R??gitakse, milliseid muutusi s??gisooda p?hjustab. Seej?rel viiakse l?bi katse, kus küpsetatakse erinevate s??gisooda kogustega muffineid. Peale katse l?biviimist analüüsitakse tulemusi ja koostatakse graafik, mille ühel teljel on muffini k?rgus ja teisel teljel s??gisooda kogus. T??VAHENDID: muffinipann/muffinivormid, kauss, m??teklaasid, lusikad, jahu, maisijahu, suhkur, s??gisooda, munad, piim, v?i, ahi, pajakindad, joonlaud, k??gikaal.?PPEMATERJALID:S??gisooda muffinites (inglise keeles) – leiab ka teadusliku kokanduse n?idis?ppekavast: : s??gisooda | baking soda.Helendava ekraani valmistamine (1 tund): r??gitakse, mis on luminestsents ja mis on fosforestsents. ?pilased arutlevad, kus nemad on luminestsentsiga kokku puutunud. R??gitakse fosfori kasutamise ohutusest. Seej?rel valmistatakse helendav ekraan. ?he inimese jagu helendava segu valmistamiseks valatakse plasttopsi p?hja u 1 cm PVA-liimi ja n??pn?elapea jagu fosforit, mis jaotatakse ?pilastele k?tte korgiga katseklaasides. ?pilased segavad segu j??tisepulgaga ja kannavad selle pildiraami sees olevale papile v?i paberile. Pildiraamilt on juhendaja klaasi eemaldanud ja ?pilased on selle asendanud papi v?i paberiga. Selleks, et panna helendama kindlat kujundit, saab selle esmalt pliiatsiga ette joonistada ning seej?rel kanda helendav segu vaid selle kujundi sisse. ?lej??nud paberi v?ib katta tavalise PVA-liimiga. T??VAHENDID: fosfor, PVA-liim, k??rid, v?ikeseid pildiraamid, korgiga katseklaasid, j??tisepulgad, plasttopsid (250 ml), paber/papp, kirjutusvahendid, kummikindad.?PPEMATERJALID:Luminestsents (inglise keeles) – (eesti keeles) – m?ned esemed pimedas helendavad? (inglise keeles) – (inglise keeles) – ekraani valmistamine (eesti keeles) – .OTSIS?NAD: luminestsents, fosfor, fosforestsents | luminescence, phosphor, phosphor safety, phosphorescence, luminescence explained.4. Geograafia ja geoloogia (12 tundi)Geograafia ja geoloogia III kursusel ehitatakse anemomeeter ja modelleeritakse süsinikuringlust. Peamine osa III kursusest on pühendatud kaartide koostamisele. Proovitakse koostada kaarte siseruumidest, aga ka parkidest ja koolihoovist. ?pitakse, kuidas kaarti lugeda ja kuidas selle j?rgi orienteeruda. PRAKTILISED T??DAnemomeetri ehitamine (2 tundi): r??gitakse, mis on anemomeeter ja miks on vaja tuule kiirust m??ta. Ehitatakse kahe erineva juhendi j?rgi kaks anemomeetrit. M??detakse tuule kiirust eri kohtades.T??VAHENDID: niit, lauatennisepallid, teip, papp, mall, plasttopsid, teritatud pliiatsid, joonlaud, joogik?rred, knopkad, puhur, klammerdaja.?PPEMATERJALID:Anemomeetri ehitamine (inglise keeles) – , anemomeeter (inglise keeles) – : anemomeeter | anemometer, build your own anemometer.KATSETA: ehitage esmalt lihtne anemomeeter, mis sarnaneb tuulesokiga. Süsinikuringluse modelleerimine (2 tundi): ?pilased teavad, mis on süsinik ja kus seda leidub. Nad teavad, millises reservuaaris on süsinikku k?ige rohkem ja millises k?ige v?hem. R??gitakse, kuidas kandub süsinik ühest reservuaarist teise. T??VAHENDID: riis, topsid, kaal, marker, suured ja v?ikesed soonkinnisega kotid, karp (10 cm × 10 cm × 10 cm), v?ljaprinditud süsinikureservuaaride pildid, joonlaud.?PPEMATERJALID:Süsinikuringluse modelleerimine (inglise keeles) – üsinikuringluse pildid (inglise keeles) – üsinikuringlus (eesti keeles) – üsinikuringlus (inglise keeles) – üsinikuringluse projekt (inglise keeles) – : süsinikuringlus | carbon cycle.KATSETA: peale süsinikuringluse modelleerimist lase ?pilastel teha saadud teadmiste p?hjal üks ülesanne viimasest ?ppematerjalist. Orienteerumine ja orienteerumiskaardi koostamine (8 tundi): tehakse harjutusi viimasest ?ppematerjalist. ?pilased ?pivad orienteeruma siseruumides ja v?ljas. ?pitakse orienteerumise leppem?rke ja seda, kuidas koostada orienteerumiskaarti. ?pilased jagatakse rühmadesse ja nad joonistavad rühmaga orienteerumiskaardi. Hiljem kasutab seda kaarti m?ni teine grupp orienteerumiseks. Antakse tagasisidet: kas kaart oli arusaadav, mida saaks paremini teha jne. Proovitakse koostada kaarte nii ?pilastele tuttavate ruumide/maa-alade kohta, aga ka uute keskkondade kohta.T??VAHENDID: paber, kirjutusvahend, v?rvilised pliiatsid/viltpliiatsid. ?PPEMATERJALID:Kuidas koostada orienteerumiskaarti? (eesti keeles) – leppem?rgid (eesti keeles) – (eesti keeles) – : ?petajate ja treenerite koolitus (eesti keeles) – : orienteerumine, orienteerumiskaardi koostamine, orienteerumise leppem?rgid | orienteering, creating orienteering maps, orienteering map symbols. KATSETA: koostage ?pilastega orienteerumisv?istlus vanematele. 5. Bioloogia (12 tundi)Bioloogia III kursusel m??ratakse ?istaimi, valmistatakse minikasvuhoone ja eraldatakse banaani DNA. Kui m?ni ?pilane on k?inud huviringis k?ik kolm kursust, saab tema jaoks ?istaimede katse siduda herbaariumi valmistamisega. Teise variandina saab juhendaja kasutada I kursusel valmistatud herbaariumi ?ppematerjalina. Minikasvuhoone on pikk katse, nagu II kursuse hallituse kasvataminegi, ja selle juurde saab mitme huvitunni jooksul tagasi tulla. III kursuse keerulisem katse on banaani DNA eraldamine. Selle m?istmine eeldab nii juhendajalt kui ka ?pilastelt p?hjalikumaid taustateadmisi. PRAKTILISED T??DMinikasvuhoone (4 tundi): r??gitakse sellest, et mis on seemned ja kuidas toimub taimede paljunemine. ?pilased ehitavad endale oma v?ikese kasvuhoone ja hakkavad selle t??d j?lgima. Samal ajal v?rreldakse tulemusi virtuaalse minikasvuhoone eksperimendi tulemustega.T??VAHENDID: (herne)seemned, 1 l soonkinnisega kotid, paberk?ter?tid, topsid, teip, k??rid, joonlaud, papp, n??r.?PPEMATERJALID:Minikasvuhoone (inglise keeles) – , , . OTSIS?NAD: Pocket Seed Experiment.Banaani DNA (4 tundi): r??gitakse, millest koosneb rakk ning mis ülesannet t?idavad selles DNA ja RNA. Tehakse katse, mille k?igus eraldatakse banaani DNA. T??VAHENDID: banaanid, kuum vesi, sool, n?udepesuvahend, soonkinnisega kotid, külm isopropüülalkohol, pikad puutikud, klaasid, kohvifiltrid.?PPEMATERJALID:Mis on DNA ja mida see teeb? (inglise keeles) – DNA (inglise keeles) – , DNA (inglise keeles) – : rakk, DNA, RNA | cell, DNA, RNA, banana DNA extraction.KATSETA: tehke sama katse maasikatega ning v?rrelge protsessi ja tulemusi.?istaimede m??ramine (4 tundi): esmalt tutvutakse Eestis levinuimate ?istaimedega. Selleks v?ib m?ngida m?ngu: juhendaja n?itab ?istaimest pilti ja ?pilane, kes oskab esimesena taime nimetada, saab punkti. Hiljem k?iakse eri kohtades (linnakeskkond, loodus) ?istaimi m??ramas. Pannakse kirja, millise tunnuse (lehed, ?is, taime k?rgus jne) j?rgi taim ?ra tunti.T??VAHENDID: ?PPEMATERJALID:Taimede liigim??raja (eesti keeles) – : taimede m??ramine.KATSETA: korrake tegevust sama ala eri piirkondades. V?rrelge, kuidas erinevad taimeliigid n?iteks metsaserval ja metsa sees. Arutlege, mis v?is p?hjustada erinevuse v?i selle puudumise. ................
................

In order to avoid copyright disputes, this page is only a partial summary.

Google Online Preview   Download