WordPress.com



AGRADESIMENTU Ami hanesan reprejentante estudante Fakuldade Ekonomia no Jestaun nebe hetan oprtunidade hodi tuir debate nebe oferese husi “Sentru Jeneru nian”. Ho laran ksolok ba eventu ida ne`e, dahuluk ami hasae agradesimentu ba Aman Maromak nebe fo ona mai ami kbi`it hodi halao ami nia aktividade ne`e ho diak no laiha difikuldade nebe signifikante hodi dezafia ami iha ami nia aktividade nia laran. Iha biban ida ne`e mos ho respeito hato`o ami nia agradesimentu ba komisaun organizadora “Sentru Jeneru” ne’ebe iha hanoin diak ba kria eventu debate akademiku ne`e, hodi halibur estudante fakuldade hotu-hotu iha UNTL ne`e rasik, liu husi tema “KUALIDADE EDUKASAUN NASIONAL IHA TIMOR-LESTE” ho inisiativu hakarak haklean liu tan estudante sira nia potensialidade no vizaun iha area nebe refere.Seluk husi ema sira ne`e, ami mos hato’o ami nia agradesimentu ba dosente orientador sira iha Fakuldade Ekonomia no Jestaun, ne’ebe ho pasiensia no dezeju tomak hodi orienta ami durante tempu elabora dadus, hakerek sientifika, to’o remata ami nia monografia ida ne’e.Ami mos hato`o ami nia agradesimentu nudar partisipante ba eventu ida ne’e, ba entidades examinador sira hotu, ne’ebe oferese ona tempu hodi examina ami nia monografia no aprezentasaun durante prosesu debate ne`e nia laran. Ikus liu, Monografia ida ne’e seidauk bele dehan perfeitu, ami hakerek nain sira elabora tuir bukae matenek ne’ebe ami iha. Tamba ne’e ami ho laran haksolok tebes hakarak simu ita bo’ot sira nia kritika, sujestaun, ideia konkreta ne’ebe bele dezenvolve ou perfeita liu tan ami nia konhesimentu hodi sai nu’udar esperiansia no konhesimentu nune’e bele hadiak ami iha oportunidade debate akademiku ida ne’e. KUALIDADE EDUKASAUN NASIONAL IHA TIMOR-LESTE“Dejafiu aspeitu lingua hodi atinje kualidade edukasaun Nasional iha Timor-Leste”Naran Reprezentante Estudante Debator F.E.G:Afonso Marques Casmiro2011.04.03.003Virgina Vicente do Rego 2011.04.03.091Maria de Assun??o Correia2012.05.02.106Joel M.F Soares2012.05.02.081Julita Soares dos Santos2012.05.03.064Inacio Sarmento2013.05.02.031Januario Henrique2011.04.03.048Delia Rosa C. B. Freitas2012.05.02.032Flaviano T.B. da C. Silva2012.05.02.053Agustianos G. B. de Araujo2013.05.03.006 FACULDADE ECONOMIA E GEST?OUNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR LOROSA’EUNTL 2014 KAPITULU IINTRODUSAUN1.1 IntrodusaunLíngua ko?esidu nu’udar sistema komunikasaun umanu ne'ebé uza sinal arbitrariu hanesan lian, jestu ou simbolu hakerek. Língua ofisial Timor nian mak portugés ho tetun, tamba lian ofisial mak hanesan língua ne’ebé uja formatu ka ofisiál iha aktividade governu ida nian tomak iha área hotu no mós iha korespondensia mak povu sira halo lor-loron.Língua tetun sai hanesan língua ida ne’ebé sidadaun Timor Leste uza, nu’udar meiu komunikasaun. Língua tetun mós nu’udar língua ne’ebé mak uniforme iha identidade nasionál no mós uza iha prosesu literatura sai hanesan lian ne’ebé mak fasil atu komunika iha teritorio nasionál. Konaba língua portugés nu’udar faktor istoriku iha ita-nia patria rezistensia. Língua ida ne ko’alia mós iha nasaun sira ne’ebé envolve an iha CPLP. Iha parte seluk atu fasilita ita timor oan atu bele halo relasaun di’ak liu tan husi nasaun seluk. Hare husi mudansa utilizasaun língua laos buat foun. Iha tinan 450 nia laran wainhira kolonializasaun Portugal sira tama iha Timor Leste, sira obriga ema serbisu, eskola, atu ko’alia língua portugésa entaun iha tempo ne'eba ema barak hatene ko’alia língua portugés. Depois de kolonializasaun portugés tama kedas ho invazaun Indonezia iha tinan 1975 mai iha Timor Leste ne’ebé ho mudansa boot ba sistema tomak inklui ho sistema língua portugés muda fali ba língua indonezia. Depois Timor Leste ukun an, iha tempu ida-ne’e mak ema hotu hetan oportunidade ba eskola no serbisu, sistema politika ne'e muda hanesan sistema edukasaun inklui utilizasaun língua ofisiál.Timór Leste sai nu’udar país ida-ne’ebé ko’alia lian barak, no sidadaun Timoroan balun maka ko’alia to’o lia haat, ne’ebé inklui mós sira-nia lia-inan rasik (lia ida husi lia nasionál 16 ne’ebé ko’alia iha rai laran), lia-Tetun (lia ne’ebé ko’alia loro-loron no mós lia ofisiál ida), lia-Indonézia ho lia-Portugés. Timór Leste nia kondisaun linguístika iha potensiál atu bele sai nu’udar rekursu úniku, ho valór bo’ot liu, ba futuru rai ne’e nian. Maibé, presiza iha polítika klaru ba asuntu ne’e maka konsidera esperiénsia di’ak husi fatin seluk iha mundu laran no bazeia ba avaliasaun kapasidade agora daudaun, liu-liu iha área Edukasaun. Tanba ne’e, língua mosu nu’udar problema ne’ebé hamenus estudante nia kapasidade atu hetan literasia bázika, hodi sai nu'udar baze ida forte ba sira, atu aprende didi’ak iha futuru.Língua sai nu’udar asuntu ida ne’ebé durante ne’e publiku konsidera dezafiu ida ba dezenvolvimentu Timór Leste. Hahu rai lafaek ida-ne’e restaura ninia independensia 20 Maiu 2002 to’o ohin loron, asuntu língua sai mós nu’udar problema sosial ida, husi problema sosial sira seluk.Liu husi primeiru Governu Konstituisional ho primeira Lejislasaun aprova ona lian Tetun no Portugés nu’udar lian ofisiál ba nasaun Timór Leste. No lian Inglesh ho Malaiu konsidera nu’udar lian serbisu nian. Ida-ne’e Konstituisaun RDTL fo garantia, ne’ebé hakerek iha artigu 13 katak li?a 1: Nasaun RDTL nia lian ofisiál maka tetun no portugés no li?a 2: Estadu valoriza no dezenvolve tetun no lian nasionál sira seluk. Ne’ebé sidadaun hotu iha dever atu tau iha pratika. Maibé mosu perguntas, razaun fundamental saida mak governu no parlamentu aprova língua rua ne’e sai nu’udar lian ofisial ? No, tanba saida la uza Tetun no Malaiu ne’ebé maioria povu Timór Leste hatene no komprende? Karik, ne’e hanesan politika lideransa tuan sira atu nune’e bele ukun rai ida-ne’e?Prekupasaun seluk mós mai husi juventude, estudante no mestre sira. Tuir sira katak língua portugés sai dezafiu bo’ot ba sira atu hetan serbisu, susar atu komprende esplikasaun materia husi mestre sira ho lian portugés inklui mestre sira ne’ebé fó esplikasaun materia ba estudante sira. Prekupasaun ne’e persiza hetan atensaun ka lae? Karik iha, saida mak governu no Parlamentu Nasionál sei halo? Kualidade edukasaun sai problema bo’ot ida iha nasaun Timor Leste tamba seidauk to’o iha nesesidade ema hotu nian, nomós objektivu nasionál. Resultadu kualidade edukasaun presiza tau atensaun no kondisaun barak mak seidauk resolve nomós kbiit husi Governo nian presiza kabe didi’ak desizaun baa iha edukasaun Timor Leste nian. Exemplo kiik oan ida tuir mai ne’e Iha Pre-Primaria to’o Sekundário hanorin Língua Portugés no iha Universidade balun hanesan privadu no publika hanorin ho língua kahur malu. Mezmu ida-ne’e ita tenki hakru’uk ba lei no konstituisaun RDTL. Ho ida-ne’e mak UNTL aplika língua ofisial komesa husi tinan 2012 to’o agora. Kualidade edukasaun iha Timór Leste resentemente sai kestaun ba ema barak. Katak kualidade edukasaun iha Timór Leste kiik tebes. Nune’e afeta tebes prosesu transformasaun nasaun ho sosiedade atu sai iha di’ak iha futuru. Tanba performansia seitor publiku, privadu, sosiedade sivil ho universitariu depende tebes ba kualidade rekursu umanu. No kualidade rekursu umanu di’ak mai husi edukasaun ida ne’ebée di’ak, kualidade ho efetivu. Tanba kualidade edukasaun ida di’ak sei sukat husi “produtu” edukasaun ne’ebée di’ak iha matenek ou ko?esimentu (good knowledge), abilidade (good skills), valor etika ho moral (good values) ho hahalok di’ak (good attitudes).Padraun ho kurikulu sai barametru di’ak ida hodi sukat kualidade edukasaun. Tanba padraun ho kurikulu iha eskola mak sei sai mata dalan ba prosesu hanorin ho aprende, no sai sasukat ba ema ida hodi hakotu nia kursu. Padraun ho kurikulu normalmente dezenvolve husi filozofia ho objetivu estadu nian ne’ebée transforma iha planu estrategiku dezenvolvimentu nasionál hodi lori ema ba ne’ebé ? sei sai saida ? no halo saida ? iha nasaun ka sosiedade ida iha sekuensia tempu.Bainhira liga padraun, kurikulu ho kualidede edukasaun, iha persepsaun variativa entre matenek nain sira konaba kualidade edukasaun. Katak sasukat kualidade edukasaun iha nasaun ka sosiedade ida la hanesan ho nasaun ka sosiedade seluk. Tanba padraun ho kurikulu edukasaun tenki fundamentaliza iha filozofia, objetivu moris ho demanda husi nasaun ka sosiedade ida-idak nian. Nune’e padraun ho kurikulu iha Timór Leste seidauk klaru hodi liga didi’ak ho filozofia, objetivu ho demande estadu nian. Tanba padraun ho kurikulu ne’ebée aplika iha ne’e barak liu kopia husi nasaun sira seluk nian. Too agora, Timór Leste mós seidauk iha sasukat ba kualidade edukasaun. Katak kualidade ida kiik ne’e nia sasukat mak sa ida? Ka kualidade edukasaun ida di’ak ne’e mak oinsa? Bainhira defini ona sasukat klaru, maka foin formula kurikulu hodi hatutan prosesu tomak hodi hanorin ho aprende no hodi alkansa kualidade edukasaun ne’e. Iha kontestu ne’e, ema balu sukat kualidade edukasaun via parametru rua. Ida, eskola ka instituisaun ensinu superior ida ne’ebé atrai estudante barak (input demand), no output husi eskola ka instituisaun ensinu superior ida ne’ebé abzorve makas iha merkadu serbisu (output demand). Se uza sasukat ne’e, entaun eskola ho instituisaun ensinu superior barak kualidade di’ak ona. Tanba eskola barak inklui mós universidade sira simu estudante barak, no nia alumni mós barak mak hetan ona serbisu.KAPITULO IIDEZENVOLVIMENTU2.1. Definisaun no konseituLíngua mak sistema komunikasaun umanu ne’ebé uza sinal arbitrariu hanesan lian, jestu ou simbolu hakerek. Tuir matenek nain Keraf (2005;1) fó ninia definisaun rua mak hanesan: primeiru, língua hanesan meius komunikasaun entre sosiedade ne’ebé mai husi simbolu lian ne’ebé hamosu espresaun ema nian. Segundu, língua mak sistema komunikasaun ne’ebé ho nia utilizasaun simbolu vokal ne’ebé ho nia karakter arbitrariu. Iha mós matenek nain seluk ida naran B. Bloch Trager G, no Waverly Press, sira nia konseitu konaba língua katak; “língua mak sistema simbolu vokal arbitrariu ho maneira servisu grupo sosial ne’ebé hamutuk”.Bazeia ba linguista rua ne’e nia hanoin, atu reforsa de’it katak língua mak sai hanesan li?a komandu ida ba ema hotu-hotu. Tuir disionariu LONGMAN katak língua mak sistema komunikasaun liu husi hakerek no ko’alia liafuan ne’ebé ema utiliza partikularmente iha loro-loron.Fator-fator ne’ebé kontribui ba kualidade edukasaaunFator ne’ebé kontribui ba kualidaade edukasaun mak hanesan; Dahuluk strutura (grau de escolaridade), tamba fator ida-ne’e sai hanesaan fator importante ida ne’ebé garantia ba kualidade ba edukasaun ne’ebé bazeia ba ensino pre-primária, ensino básiku, ensino sekundario no tekniku profesional, ensino superior ou universidade no siensia tekniku vokasional. Daruak kurikulu, mak sai hanesan mata-dalan ida ne’ebé atu hodi fasilita ba prosesu aprendizajem husi ensinu baze to’o nivel superior. Datoluk kualifikasaun no kompetensia professor, tamba profesor mak ema ida-ne’ebé sai nu’udar lalenok ba estudante liu husi sira nia hanorin no aplikasaun ne’ebé profisional atu lori estudante sira ba kualidade edukasaun ne’ebé di’ak no Profesor mak ema ida ne’ebé fó influensia tebes iha prosesu aprende no hanorin hare’e liu husi: Kualifikasaun profesor hahu husi Pre-Preimaria to’o Ensinu Sekundariu minimu Profesor ho grau tenke Baixarelatu e ba Ensinu Superior minimu Profesor tenke ho Grau Masteradu. Kompetensia Profesor mak hanesan: Profesor tenke domina Língua, tenke domina materia ne’ebé atu hanorin liu husi metodologia no etika husi Profesor. Dahaat ekipamentu, sai hanesan fasilidade hodi suporta estudante iha prosesu aprendizajem hanesan biblioteka, internet, material eskola nian, media edukasaun, projetor no fasilidade ne’ebé atu fó apoiu ba prosesu aprendizajem. Ekipamentus edukasaun mak esforsu hotu ne’ebé utiliza atu atinje objetivu edukasaun hanesan buat ne’ebé bele priense atinjimentu edukasaun mak fasilidade, infraestrutura no kurikulum. Dalimak ambiente sociedade. Iha parte ida-ne’e mós sai fator ida importante atu atinji kualidade edukasaun, tamba ambiente mak fó apoio makas iha aspetu edukasaun nian. Taamba ne’e atu atinji edukasaun ne’ebé di’ak ba sidadaun, presiza apoio makas husi sosiedade hodi alkansa futuru ne’ebé di’ak. Parte ikus liu mak estudante tamba Estudante hanesan objetu husi edukasaun, no futuru ba nasaun, tamba kualidade edukasaun ne’ebé sei atinje, la sees no dependensia ba kondisaun fiziku hahalok no interese husi talenta estudante.Husi fator sira ne’e mak fó apoio makas iha prosesu aprendizajem atu atinji kualidade edukasaun iha Timór Leste. Tamba ne’e ita presiza atu tau atensaun no fó importansia ba área edukasaun hodi alkansa futuru ne’ebé di’ak ba sidadaun hotu-hotu. Hanesan iha realidade programa ne’ebé Ministerio Edukasaun halo hanesan fó formasaun ba profesor sira hotu iha Timor ba kursu lian portugés ne’ebé realiza iha 2011 hanesan, ( curso intensivo, curso acelerado, no curso Baixarelato), ho objetivo atu fó kapasitaaun ba profesor sira iha língua Portugés atu nune’e bele hariku sira hodi fasil transmiti siensia ba estudante. Iha parte seluk UNTL mós pretika ona programa ida-ne’e inklui mós kurikulu hanorin no aprende, maski la atinji 100% maibé sufisiente atu responde ba nesesidade estudu nian.2.3. VantazenTimor Leste hili língua portugés no Tetun sai hanesan língua ofisial no nasionál ho razaun, atu konsidera hanesan vantajen ida tamba lian portugés sai hanesan parseiru ida ba tetun. Atu nune’e bele dezenvolve tetun iha futuru no lia-tetun sei utiliza ba prosesu aprendizajen iha edukasaun nasionál atu bele atinje kualidade edukasaun ne’ebé mak bele kompete mós ho standaarte internasionál iha futuru mai. Tamba realidade hatudu katak língua tetun seidauk kompletu, tan ne'e maioria tetun impresta liafuan barak husi portugés, ezemplo kiik mak hanesan: “DEPOIS MAK HU BA”, liafuan DEPOIS ne'e rasik mai husi língua portugés, se karik ita uja língua Indonezia entaun ita tenke ko’alia: “NANTI MAK HAU BA” (INL: 2014). 2.4. DesvantajenLíngua ne’ebé hanorin sai problema bo’ot iha Timór Leste. Iha Konstituisaun RDTL Artigu 13 hatoo katak lian ofisial no nasionál mak Tetun ho Portugés. Nune’e mós Lei Baze Edukasaun artikula katak lian hanorin mak Tetun ho Portugés. Governu prefere liu uza Portugés hanesan lian hanorin. Tanba ne’e, desde tinan 2000 UNTAET/ETTA ho Governu Timór Leste investa makas iha Portugés hodi hanorin. Maibé realidade hatudu oin seluk, ita bele observa iha grafiku tuir mai ne’e:Fonte: (STL:2013)Baseia ba grafiku iha leten esplika katak total profesor iha nivel ensinu basiku no ensinu superioir iha Timmor Leste hamutuk 11,000 pessoas. Husi total ida-ne’e mak hatudu 64% la hatene Portugés no 36% hatene Portugés tuir publikasaun husi ( STL, Ju?u 2013). Tanba ne’e, ita la hakfodak, mestri sira sei hanorin iha lian Indonesia ho Tetun, maske lian Indonesia ne’e, “phasing out” ona, no Tetun la hanorin sistematiku iha ensinu baziku ho sekundariu, hanesan iha grafiku tuir mai ne’e: Tanba prosesu transferensia kontiudu siensia la efetivu, tanba lian hanorin hanesan pipa ida hodi hasuli bee husi ponta ida ba ponta seluk. Bainhira pipa la di’ak ka intupidu, sei halo bee la suli ba ponta seluk, nune’e bainhira mestri ho estudante la domina lian ida hodi hanorin sei susar tebes transfere matenek ka kontiudu siensia ba ema seluk. Ida-ne’e afeta tebes kualidade edukasaun. Tamba indikador prinsipal ida hodi sukat kkualidade professor sira ne’e mak kompetensia ba domina língua no língua hanesan meius komunikasaun entre professor ho estudante atu hala’o prosesu aprendizajem. 2.5. OportunidadeOportunidade ba língua portugés hanesan língua ofisial n'ebe mak konstituisaun hatur ona sei benefisia gerasaun foun iha future atu dezenvolve sai kompletu iha termu akademiku no sei hasa’e kualidade edukasaun liu husi prosesu aprende no hanorin. Língua portugés hanesan língua ofisial nasaun RDTL. Liu husi língua ida-ne’e, Timor Leste iha oportunidade halo koperasaun ho nasaun iha Europa, Amerika Latina no Afrika ho involvimentu Timor Leste iha CPLP hodi bele fasilita no halo koperasaun iha área Edukasaun, Ekonomia, Politika Sosial no kultura ho nasaun seluk liu husi movimentu sira ba nasaun ne’ebé involve an iha CPLP. Tamba se ko’oalia língua ofisial tetun de’it, mak sei ko’alia / uza iha ita-nia rai laran de’it, no halo limitasaun ba koperasaun ho nasaun seluk iha asperu oi-oin. KAPITULU IIIKONKLUZAUN3.1. KonkluzaunLíngua mak sistema komunikasaun umanu ne’ebé uza sinal arbitrariu hanesan lian, jestu ou simbolu hakerek no sai nu’udar asuntu ida ne’ebé durante ne’e publiku konsidera dezafiu ida ba dezenvolvimentu Timór Leste. Hahu husi independensia 20 Maiu 2002 to’o ohin loron, asuntu língua sai mós nu’udar problema sosial ida, husi problema sosial sira seluk ne’ebé ko’aliaa mós iha Konstituisaun Republika Demokratika Timot-Leste (RDTL) iha artigu 13 alinea 1 katak lian Tetun no Portugés sai nu’udar lian official no Nasionál ba Nasaun Timor Leste, ho razaun hodi konsidera vantajen ba Timor Leste, tamba língua portugés sai hanesan parseiru hodi dezenvolve língua tetun iha futuru ba prosesu aprendizajen iha edukasaun nasionál atu bele atinje kualidade ne’ebé ema hotu nesesita.3.2. RekomendasaunSujere katak governu persiza dezenvolve mós lian Tetun ne’ebé sai nu’udar lian offisial ka nu’udar identidade Timor Leste. Ami konkorda tebes ho planu governu liu husi Konselhu Ministru hamutuk ho Institutu Nasionál Linguístika (INL) hodi fó kapasitasaun lian Tetun ba ofisiais komunikasaun sosial governu nian ho objetivu atu fó sai komunikadu ka informasaun governu nia ba ernu persiza dezenvole lian Tetun liu husi kursu ka treinamentu ba komunidade em geral, tanba konesimentu komunidade nian iha lingua bele fasilita ambiente nebe mak diak ba estudante sira atu aprende lian ernu labele halo kriteria língua portugés ka inglesh sai hanesan kriteria uniku atu ema bele hetan ernu presiza tau investimentu ne’ebé maka bo'ot ba iha seitor edukasaun, Prinsipalmente temke investimentu bo’ot ida liu husi Ministerio Edukasaun hodi dezenvolve língua ofisial liu husi promove TV edukasaun, seminário no ensinu aprendizajem husi kedas nivel baziku, infantil to’o superior.Ba Universidade temke investe nafatin iha formasaun ba lian portugues, atu nune’e profesor sira bele tuir nafatin kursu lian portugues regularmente. No Universidade temke komesa prepara ona ona livro ho lian portuguen=s iha biblioteka para profesor ho estudante sira bele ba le iha neba.Kria regra konaba plaka, panfletu, avizu ba seitor hot-hotu iha rai-laran atu produz no publika tenke uza lian ofisial, atu nune’e bele estimula sidadaun hodi aprende língua.Atu garante kualidade edukasaun presiza kontribuisaun husi parte hotu-hotu.REFERENSIA Geograffrey Estephen Hull no Aderito Jose Guterres Correia. (2005) . Kursu Gramatika Tetun. INL instituto Nacional Linguistica.Hidayatullah Syarif . (2009) . Apa Bahasa Itu? Sepuluh Pengertian Bahasa Menurut Para Ahli. Konsulta iha fulan Julho 5, 2014 , em https:// duckduckgo. com/? =lm&q =ministeiru +edukasaun.Konstitituisaun RDTL. (2002) . UNDP Electoral Assistance Programme, and the Goverment of Australia, Canada and the United Kingdom.JornalMinistro da Educacao Bendito Freitas, Junho 2013, STLEntrevistaDiretor Geral do Servicos Corporativos Ministeiru Edukasaun (utilizasaun Lingua iha Prosesu Aprendizazem) ................
................

In order to avoid copyright disputes, this page is only a partial summary.

Google Online Preview   Download