Www.riigikontroll.ee



Eesti peab toime tulema tugevnevas rahvusvahelises konkurentsisEestil on maailmas infotehnoloogiameelse riigi kuvand, mis on sageli kokku v?etud v?ljendiga tehniliselt taiplik. Selle kuvandi on aidanud kujundada e-valimised, e-ID, X-tee andmevahetuskiht, maksuameti e-lahendused, e-residentsus, samuti suhteliselt arvukas IT-iduettev?tjate kogukond ning rahvusvaheliselt konkurentsiv?imeline keskkond IT-idufirmadele.Eesti koht rahvusvahelistes e-riigiga seotud edetabelites on pigem eesotsas nii Euroopa Liidu (EL) arvestuses kui ka üleilmses v?rdluses. Edetabelites hinnatakse riikide digitaristut, n?iteks internetiühenduste olemasolu ja kiirust, interneti kasutamist, riigi pakutavaid e-teenuseid, aga ka riigi ja inimeste valmisolekut v?tta kasutusele uusi IT-lahendusi ja ettev?tete uuenduslikkust, inimeste digioskusi, IT-spetsialistide k?ttesaadavust, küberturvalisust jne. Edetabelite t?lgendamisel tuleb silmas pidada, et need on koostatud erineva metoodika p?hjal.Allj?rgnevalt on esitatud edetabelitele tuginedes ülevaade sellest, millised on Eesti tugevad ja n?rgad küljed e-riigiga seotud teemadel. E-teenused on heal tasemel. IT-spetsialistide puudus ja digitaristu aeglane arendamine v?ivad edasist arengut p?rssidaE-riigi k?ige olulisem v??rtus on riigi suutlikkus teha teenuste kasutamine v?imalikult lihtsaks ja tehniliselt k?ttesaadavaks. E-teenuste k?ttesaadavus on Eestis rahvusvahelises v?rdluses üldiselt hea. Samas on Eesti arengu uue katusstrateegia ?Eesti 2035“ koostajad seisukohal, et ?E-teenuste baasinfrastruktuur (X-tee, ID-kaart jms) on h?sti arenenud, kuid e-teenuste pakkumise tase on ebaühtlane“.Seda, kuidas riigid e-teenuseid pakuvad ja milline on inimeste valmisolek neid kasutada, m??dab n?iteks ?RO oma e-riigi arengu indeksi abil. Hinnang kujundatakse avalike teenuste k?ttesaadavuse ja veebi kaudu kasutatavuse j?rgi. Selle indeksi kohaselt kuulub Eesti v?ga k?rge arengutasemega riikide hulka. Eesti k?ige tugevam külg on just riigi pakutavad e-teenused. Eraldi on ?RO esile t?stnud Eesti avalike e-teenuste andmevahetuskihti X-tee, mida on juba eksporditud mitmetesse v?lisriikidesse. E-riigi areng s?ltub paljuski ka inimeste valmidusest ja v?imekusest e-teenuseid ja digilahendusi kasutada ning sobivast oskust??j?ust, kes on v?imeline e-lahendusi v?lja t??tama ning IT-ettev?tlust üleval hoidma. Sobiv t??j?ud on aluseks ka kiirelt kasvavatele ettev?tetele ning laiemalt IT-sektorile. 2019. aasta esimese poolaasta andmete j?rgi t??tab IT-ettev?tetes 6% k?igis Eesti ettev?tetes h?ivatutest ning IT-ettev?tete t??j?ukulu moodustab tervelt 10% k?igi ettev?tete t??j?ukuludest. Euroopa Liidu digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) j?rgi on Eesti inimeste digioskused üldiselt head ning oleme selle poolest Euroopas 4. kohal (meist on eespool vaid Soome, Rootsi ja Luksemburg). Samas on Euroopa Liidu riikide digitaalsele tehnoloogiale üleminekut j?lgivas digitaalse muutumise edetabelis (DTS) aastate jooksul Eesti kohta m?rgitud, et t??tajate digitaalseid oskusi tuleks pidevalt edasi arendada ja ettev?tjatel on raskusi vajaliku oskust??j?u leidmisega.Lausanne’i tunnustatud ?rikool International Institute for Management Development (IMD), kes on juba aastaid koostanud p?hjalikke ülevaateid maailma 63 riigi konkurentsiv?ime kohta, on samuti Eesti miinusena v?lja toonud IT-p?devusega t??j?u v?hesuse. Selles valdkonnas on Eestist ette liikunud n?iteks sellised riigid nagu Leedu, Sloveenia, Portugal, Venemaa. Ka ?RO info- ja kommunikatsioonitehnoloogia agentuuri infoühiskonna indeksi (IDI) oskuste alamindeksi j?rgi on Eestist teadmiste ja oskuste alamkategoorias viimaste aastatega m??dunud 8 riiki (n?iteks Island, Iirimaa, Austria).Avalik sektor on paljudes riikides oma digitaristut uuendamas, et k?ia tehnoloogia arenguga kaasas. Uute tehnoloogiate kasutuselev?tt (nt pilvelahendused) on aga kulukas ja e-teenuste edukus s?ltub peale riigi pingutuste ka inimeste ning ettev?tete valmisolekust neid kasutada.Mobiilse ja traadita interneti leviku poolest on Eesti Euroopa Liidus suhteliselt heal positsioonil (DESI), ent teistega v?rreldes oleme maha j??mas püsiühenduste arengus ja kvaliteedis. N?iteks oli Eesti Euroopa Liidu riikide v?rdluses 2018. aastal püsiv?rgu lairibaühenduste k?ttesaadavuse poolest 24. kohal ja kiire lairibaühenduse kasutuselev?tu poolest 21. kohal. Mahaj??must p?hjustab eelk?ige ühenduste v?hene k?ttesaadavus maapiirkondades. (ELis on 2018. aasta seisuga kiiremate kui 30 Mbps püsiühenduste osakaal 53%, Eestis aga 42%. Internetiühenduse keskmise kiiruse n?itajaid m?jutab see, kuidas teenusepakkujad internetiühenduse paketid riikides kujundavad ning kui palju tarbijad kiiremaid ja kallimaid pakette kasutama hakkavad.)Eesti on t?usnud küberturbe valdkonnas maailmas silmapaistvale kohale. Avaandmete k?ttesaadavuses ja uute tehnoloogiate kasutuselev?tuks on arenguruumiKüberturvalisuse valdkonnas paistab Eesti esimeste seas silma kogu maailmas ning seda erinevates rahvusvahelistes v?rdlustes, n?iteks ?RO info- ja kommunikatsioonitehnoloogia agentuuri küberturvalisuse indeksis. K?rgeima hinnangu on Eesti saanud valdkondades nagu küberkriisi reguleerimine, küberintsidentidega tegelemine ning elut?htsate teenuste kaitse. Juba 2008. aastal koostas Eesti ühe esimese riigina selle valdkonna strateegia, siin asub NATO Küberkaitsekoost?? Keskus ja Eesti on osaline paljude rahvusvaheliste algatuste ellukutsumisel.Avaandmete k?ttesaadavuse j?rgi on Euroopa Komisjon liigitanud Eesti n-? j?relejooksjate rühma. Kuigi Eesti kuulub nende riikide hulka, kus suur osa olemasolevaid avaandmeid on tehtud masinloetavaks, on Eesti n?rkustena v?lja toodud, et andmed on kesise kvaliteediga, paljud avalikud institutsioonid ei avalikusta nende k?es olevaid andmeid ega n?e, millist kasu need v?iksid anda. Samuti ei teata, millised andmed riigiasutustes üldse olemas on. Avaandmete kasutamise m?ju Eesti valitsussektori tegevusele, sh bürokraatia v?hendamiseks v?i t?? lihtsustamiseks, on kesine. (Mitmed edetabelid, millega hinnatakse kas inimeste v?i ettev?tete valmisolekut uut tehnoloogiat kasutada, on Eesti paigutanud Euroopa keskmike hulka. Interneti kasutajate osakaalu poolest on Eesti püsinud viimastel aastatel ELi keskmisel (81%) tasemel. Samuti on Eesti keskp?rane e-?riga seotud teenuste – n?iteks e-kaubanduse – kasutamisel.Ettev?tted kasutavad uusi tehnoloogilisi lahendusi (juhtimistarkvara, suurandmeid jms) v?rdlemisi v?he. N?iteks on Eesti DTSi edetabeli j?rgi digitehnoloogiate ?risse integreerimise poolest tagumises kolmandikus. Ka Eesti Statistikaameti andmetel on ettev?tete valmisolek uusi lahendusi kasutada tagasihoidlik: n?iteks kasutab ressursi- v?i kliendihaldustarkvara vaid iga viies ettev?te, kus t??tab kümme v?i enam inimest, ning see n?itaja on püsinud viimasel viiel aastal peaaegu samal tasemel.Erinevaid rahvusvahelisi v?rdlusi k?rvutades j??b silma, et Eestil on e-riigina tugevaid ja n?rku külgi. Eesti tugevad küljed on e-teenused, küberturve, mobiilse interneti levik. Samas on valdkondi, milles Eesti on teiste riikidega, ise?ranis Euroopa Liiduga v?rreldes pigem kehvem: avaandmete v?hene kasutamine, lairibaühenduse levik ning IT-spetsialistide k?ttesaadavus ja digitehnoloogia kasutamine ettev?tetes.Allikas: Riigikontrolli aastaraport #e-riikTallinn, 11. november 2019 ................
................

In order to avoid copyright disputes, this page is only a partial summary.

Google Online Preview   Download