HAMETIN INSTITUISAUN GOVERNANSA IHA TIM OR LESTE April 2006

Public Disclosure Authorized

April 2006

Public Disclosure Authorized

Public Disclosure Authorized

Public Disclosure Authorized

¡¤ HAMETIN INSTITUISAUN GOVERNANSA IHA TIM OR LESTE

Dokumentu ida ne'e prepara husi Banku Mundial bazeia ba rekezita Govemu Timor Leste ho Parseirus

Desenvolvimento apoiu ba PAT/PAC(Programa Apoiu Transisional/Program Apoiu Konsolidasaun). Govemu,

atores iha sistema judisial ho halao husi organizasaun sosiedadi sivil fo komentariu kona ba dokumentu ezbosu

inisiu. Ami rekoinese no agradese ba sira nian komentariu sira ne'ebe fo tulun barak. Banku Mundial maka

respnsabel ba versaun final ida ne'e.

ABBREVIATIONS AND ACRONYMS

CEP

CNE

Co A

CoM.

FOI

EITI

GBV

JSMP

JTC

¡¤ INAP

MoJ

MoI

MoPF

NDP

ND JAL

NGO

OIG

OPG

PNTL

PEDU

RoP

SGJM

SCPP ..

SSCoM

'STAE

TSP/CSP

UNDP

UNOTIL

UNMISET

UNTAET

UNICEF

Community Empowerment Project/Projetu fo Kbiit ba Komunitaria

National Election Commission/Komisaun Eleisaun Nasional

Court of Appeals/Ape lo Tribunal

Council of Ministers/Konselho dos Ministros

Freedom oflnformation/Liberdadi de Informasaun

Extractive Industries Transparency Initiative/Inisiativa Transparente Industria

Estrativa

Gender-Based ViolenceNiolesia bazeia bajeneru

Judicial System Monitoring Programme/Programa Monitorizasaun Sistema Judisial

Judicial Training Center/Sentru Treinamentu Judisial

National Public Administration School/Eskola Administrasaun Publik:u Nasional

Minist1y of Justice/Ministerio Justisa

Ministry of Interior/Ministerio Interior

Ministry of Planning and Finance/Ministerio Planeamentu ho Finansas

National Development Plan/Planun Desenvolvimento Nasional

National Directorate for Judicial Assessment and Legislation/Diresaun Nasional ba

avaliasaun ho lejislasaunjudicial

Non-Governmental Organization/Organizasaun Non Governrnentais

Office of Inspector General/Gabinete Inspektor Jeral

Office of Prosecutor General/Gabinete Prokurador .T eral

National Police ofTimor-Leste/Policia Nasional Timor Leste

Professional Ethics and Deontology UnitUnidadi Deontolojia ho Etik:a Profesional

Rules of Procedure/Regras Prosedimentu

,Superior Council of Judicial Magistrates/Konsellu Superior kona ba Majistradu

Judisial

Superior Council of the Public Prosecution/Konsellu Superior k:ona ba Prosekusaun

Publiku

Secretary of State to the Council of Ministers/Sek:retariu Estadu ba Konsellu dos

Ministros

Technical Secretariat for the Administration ofElections/Sekreataria Tek:nika ba

Administrasaun k:ona ba eleisaun

Transition Support Program/Consolidation Support Program(Programa Apoiu

Transisional/Programa Apoiu Konsolidasaun)

United Nations Development Prograrn/Programa Desenvolvimentu Nasoens Unidas

United Nations Office in Timor-Leste/Gabinete Nasoens Unidas iha Timor Leste

United Nations Mission in Support of East Timor/ Misaun Nasoens Unidas Apoiu ba

Timor Leste

United Nations Transitional Administration in East Timor/Administrasaun

Transisional Nasoens Unidas iha Timor Leste

United Nations Children's Fund/Fundus Labarik Nasoens Unidas

Chief Economist/Sector Director:

Country Director:

Sector Manager:

Task Team:

HomiKharas

Xian Zhu

Helen Sutch/Barbara Nunberg

Edith Bowles, Amanda Green, Adrian

Fozzard, Elizabeth Huybens (Task Team

Leader), Helen Sutch

"Promove governasaun diak liuhusi partisipasaun popular; governu ida responsive ho

reponsabel inklui efesiente, efetivu, akuntabel ho servisu sivil transparente ho efetivu,

professional, laiha defesa politika ho forsas polisia; administrasaun ida desentralizadu ho

normas simples no transparente, atu nune 'e governasaun ho administrasaun publiku besik liu

ba ema; setor privadu ida nebe 'e responsabel sosialmente, transparaente ho organizasaun

sosiedadi sivil akuntabel; ho media ida ne 'ebe responsabel, independenti ho efetivu. " - Planu

Desenvolvimentu Nasional Timor-Leste

Introdusaun ho Sumariu Ezekutivu

1.

Planu Desenvolvimentu Nasional Timor Leste (PDN) hakerek vizaun ida kona ba nasaun

ida demokratiku ne'ebe rekursus estadu nian maneiza ho efesientemente, transparantemente, no

livre husi korupsaun, ho ne'ebe regras lei ema respeitu ho ema ne'ebe kare gabinete maka

akuntabel ba maka sira hili no sira hatudu.

2.

Progressu Timor Leste ekstraordinariu. Abranzante ezekutivu estadu nian, Govemu

nian, susesu ona iha estabelesementu planeamentu baziku ho funsionamentu jestaun rekursu

ne'ebe efetivu, transparente, no vigora iha PDN, ho kompara fovorabelmente liu ho nasa:un sira

selukne'ebe iha rendimentus kiik. Govemu desenvolve tiha ona aranzu solidu ho transparente

. atu koleta tasa petroleum, proteje rekursu nasaun ne' ebe importante tebes, no asegura katak

rendimentu sustentabel sei gasta deit liuhusi orsamento aprovadu husi Parlamentu. Maski atinzi

buat barak ho ktialidadi, ¡¤Govemu mos hetan susesu ona iha provizaun servisu iha Saudi;

edukasaun; infrastrutura ho komunikasaun; ho agrikultura, Peskas, ho Florestas. Rezultadu hirak

ne'e alkansa tiha ona hasoru desafius barak, inklui'lcuran abilidadis jestaun ho teknika ne'ebe

pervasive no mos la habituadu ho instituisaun presija atu halao Estadu.

Tinan at iha ezistensia nasaun nian, instituisaun estadu nian fora de ezekutivu

3.

maka hahu halimar knar ida, maski ezekutivu makaas liu Parlamentu, Judisiariu,

instituisaun ne'ebe superviziona, ho posizaun Presidente. Media ho organizasaun sosiecadi

sivil mos komparativamente fraku. Maski iha progressu balu, barak maka sei presija atu halo

atu traduz arkitetura govemasaun vigora iha konstituisaun tama ba instituisaun ida ne'ebe

fungsiona diak ho sai autonomu duni. Ho forsa ezekutivli ne'ebe relativu, no atu alkansa check

ho balansu enviziona iha Konstituisaun ho Planu Desenvolvimentu Nasional, Govemu bele iha

hakarak atu konsidera medidas saida maka bele foti atu hametin instituisaun sira seluk. Medidas

hanesan ne'e bele inklui asegura instituisaun independente iha statuto orsamentu aprova husi

parlamentu; ~mantein kanal propriu ba komunikasaun; respeita separasaun poder; no kria

ambiente ida ne'ebe kapasita ba media, sosiedadi sivil ho komersiu. Ida ne'e bele harii fiar no fo

fiar ba ema: katak Govemu halao ninia komersiu ho maneira justu ho honestu. Atu hametin

govemasaun, Govemu bele hakarak atu konsidera uza ho hatudu guia prinsipius at:

?

Haruka sinal ne'ebe los liuhusi lideransa ho integridadi iha nivel aas;

?

Relaxa Kontrolu atu nune' e konsolida - asegura fila fail sidadaun ho permite instituisaun

kona ba peskija ho akuntabilidadi atu lao independentemente;

?

Hametin Regras Lei ho tuir prosesu, inklui kontrola ho uza monopolia estadu

apropriadu/lolos iha poder koersiva; ho

?

Atinzi ho rona populasaun atu nune'e sai responsive liu ba prioridadis iha nivel lokal.

Iha ezekutivu saida deit, lideransa importante ha kredibilidadi governasaun diak

4.

ho esforsu anti..,korupsaun. Ida ne'e haruka sinal ida ba sistema kompriensiva ida ne'ebe ema

1

tenki tuir standard nebe'e determina husi leten, partikularmente importante iha kontekstu ida

ne'ebe laos poder konstitusional hotu efetivu kompletamente. Lideransa Timor Leste deklara

tiha ona kornitmentu ida makaas atu halakonjestaun ladiak ho korupsaun. Ne'e maka importanti

katak resolve ida ne'e hatudu husi membrus Govemu ne'ebe halo desizaun ne'ebe livre husi

konflitu de enterese:no sujeita ba standard dezempeinu ne'ebe hanesan, prosedimentus hahalok

ho disiplina aplika ba administrasaun sira seluk. Gabinete Inspektorat Jeral hatudu tiha ona

hasae kapasidadi atu halao investigasaun internal, inspeksaun, ho auditu, ho hatoo sumariu kona

ba ninia relatoriu iha website ida publiku .. Dekretu Lei Prokuramento Timor-Leste nian konten

difinisaun espesifika kona ba situasaun konflitu de enterese. Govemu hatudu tiha ona ninia

lideransa iha area ida ne'e hodi planeia opsaun estudu kona ba instrumentus integridadi

apropriadu ne 'ebe bele inklui deklarasaun kona ba rendimentu ho asset ba atores save estadu

niari. Akta Fundu Petroleu/Mina Rai rekere tiha ona ba membrus hotu Konseilu Investimentu

nian atu fomese deklarasaun ne' ebe halo ho husik he la gabineti.

5.

Atu kompleta unidadi konstitusional tomak kona ba check ho balansu, importanti

teb-tebes atu hametin independensia ho kapasidadi parlamentu nian, judisiariu,

-instituisaun ne.'ebe supervisiona, ho Presidensia. Konstituisaun klaramente fo kona ba

separasaun poderes, iha pratika poder Ezekutiva sira maka halao. Gabinete Provedoria ho

Direitus Umanu no Justisa sei fob a sidadaun kanal konstituisaun ida ba relatoriu no buka

investigasaun tama. ba iha abuzus alegadas. Administrativu Aas, Taxa ho Tribunal Audi tu maka

instituisaun ida ne'ebe konstitusionalmente ho funsaun hanesan auditor estemal. Rodi fo katak

kreasaun tribunal ida ne'e la fezibel iha termu mediu, Apelu Tribunal planeia atu asumi

responsabilidadi kona ba jestaun funsionamentu auditu esternal hanesan medidia provizoria ida

ne'ebe konstitusionalmente iha lezitimidadi. Instituisaun independente sei presija atu hetan

fundus adekuadu, ho - refleta sira nia independensia - sira nia orsamentu sei preferabelmente

aprezenta direitamente ba parlamentu ou se lae proteze husi sekuestrasaun .

. 6.

¡¤Ida ne'e sei iha importansia hanesan atu apoia dezenvolvimento husi press ida

ne'ebe independente ho livre no sosiedadi sivil ida ne'ebe makaas. Estabelesmentu kodigu

penal foun ida iha Timor Leste, Govemu bele deseja/hakarak atu hases kriminalizasaun husi

defamasaun, no atu kria .lei defamasaun sivil ida ho penaltu/sansaun apropriadu. Pratika diak

. Inteniasional sujere katak regulasaun ba Organizasaun Non Govemmentais ho Grupos Sosiedadi

?. Sivil tenki enkoraja transparansia ho akuntabilidadi, inklui rekerementu kona ba divulga

informasaun, jestaun finansiamentu apropriadu, no prevensaun kona ba konflitu de enterese. No

ho tempti hanesan, importanti teb-tebes atu proteze liberdade fundamental, hanesan kapasidadi

atu mobilize fundu, no independenti husi interferensia Govemu nian, hodi hases bareira sira

ne'ebe laiha razaun ba inskrisaun.

7.

Asegura Regras Lei ho uza poder koersiva apropriadu ho konsistente maka aliserse

ba governasaun diak. Tartamentu justu ba sidadaun hotu, la hare ba afiliasaun partidaria,

importanti tebes. Fo servisu ba profesioanais legal intemasional signifikantemente halo diak

funsionamentu sistema justisa Timor Leste ne'ebe fraku, maybe ida ne'e bele deit sai hanesan

medida provizoria. Tribunal Distritu hot-hotu operasional maski sei depende ba gabinete

UNOTIL barak liu iha Timor-Leste ba asistensia lojistika. 1 Atensaun kontinuada ba hametin

instituisaun ho treinamentu presija urjentemente se karik atu sustenta buat diak hirak ne'e.

Independensia ho kapasidadi Gabinete Prokurador Jeral sei mos presija atu hametin

administrativamente, ho regras lei sei halo diak klean liu tan liu husi hametin apoio

1

UNOTIL truka Misaun Nasoens Unidas Apoio ba Timor Leste (UNMISET) iha Maio 2005 ho hotu misaun iha

Maio 2006.

2

funsionamentu administrativu ba polisia ho forsas armadas, no kria mekanismu supervizaun sivil

ida efetivu.

8.

Statuto Servisu Sivil Timor Leste nian, passa tiha ona iha meadus de 2004, fo

enkuadramentu ida esensial ha dezenvolvimento servisu sivil, maybe hein mos pasajen

kona ba implementasaun regulamentu, inklui sira ne'ebe presija atu fo efeitu kompletu ha

kodigu kondutu nian ho kodigu disiplinaria. Regulamentu ho lejislasaun suplementaria sei

presija atu spesifika rekrutamenh1 ho prosedementus administrative ida ne'ebe justu ho los,

defini limites kona ba atividadis politika ba funsionariu publiku ho ulun funsionariu publiku,

klarifika arajamentu institusional, ho hakerek lina da guia ba referral se karik iha hahalok /akta

krime. Kuandu Lei Organiku ba Gabinete Inspektor Jeral passa tiha ona, (GIP) ho inspetores

korespondentes iha area servisu ida-idak sei bele atu foti inisiativa hodi investiga kazu sira kona

ba pratika administrative ne'ebe ladiak, haforsa fail ne'ebe possible liu husi infomrnsaun jestaun

fomese husi auditu internal. Primeira fase kazu korupsaun bele refere/haruka ba Provedor

wainhira kapasidadi sufisiente estabelese ona iha gabinete neba, ho kazus criminal ne'ebe

aparente sei haruka direitamente ba Prokurador Jeral. Pratika ladiak kona kriminal ho korupsaun

sei diak liu tau iha Kodigu Penal nia okos, ne'ebe presija inklui definisaun ne'ebe klaru kona ba

subomu, influensia trafiku, ho tipu korupsaun seluk, hamutuk ho provizaun de sansaun/penaltu.

Avante liu implementasaun kompleta kona ba Stah1to Fungsionamentu Publiku, ne'e sei diak liu

estabelese lei basika klaru ba sansaun administrative ho refere judicial no aplika sira

konsistentemente ba membrus hotu administrasaun publika nian.

9.

Atu hetan variedades de atores, iha Governu nia laran rasik no ultrapassa

Governu, importante tebes atu promove apoio publiku. Informasaun ho konsultasaun maka

save ba dezenvolvimento kona ba konfidensia/fiar iha govemu prudente, hanesan hatudu husi

resposta positiva husi media ho sosiedadi sivil kona ba publikasaun relatoriu ho rekomendasaun

husi gabinete Inspktor Jeral iha mman Website, lansa iha Agusto 2005

(.tl). Informasaun barak bele asesu kona ba orsamentu ho operasaun

Govemu nian sei asegura fila fali eleitoradu ho asiste iha dezenvolvimento kona ba debate

konstrutiva. Govemu bele publika esbosu lejislasaun wainhira atu hatoo ba Parlamentu, atu

nune' e informa ba publiku no enkoraja diskusaun luang. Importanti liu, Gabinete Provedoria

identifika tiha ona nesesidadi ba survei kona ba korupsaun. Iha rum ores kompsaun ho j estaun

salah nia oin, survei atu estabelese lina da baze ida ba tipu ho insidenti kona ba korupsaun sei

iha uzu liu hodi hatoo areas ne'ebe ho perigu aas no mos identifika ajensias ne'ebe fiar ba no

funsiona diak ho nune'e bele sai hanesan modelu ba sira seluk atu bele aprende husi ne'e.

Informasaun husi survey sei sai pasu ida ne'ebe signifikante halakon mmores ho fo faktu ne'ebe

baziku ba mudansa iha politika ho pratikas nesesarias atu kombate korupsaun. Aumenta tan

katak, Govemu bele hakarak atu esplora mekanismu atu rejista komunitarias ho benefisiariu

hodi monitoriza servisu ne'ebe halao ho, seguransa apropriadu, asumi responsabilidadi iha

jestaun rekursu publiku balu.

10.

Hare ba redusaun kontinuada numerus de Konseleiru Internasional, katak

importante Iiu atu harii instituisaun kredibel ne'ebe Timorense bele maneiza ho halao.

Maski kapasidadi sei sai buat ida ne'ebe ita kompriende menus, dokumentu ida ne'e sujere katak

govemasaun diak la presija atu hein atu kria kapasidadi ida ne'ebe bot liu. Govemasaun Diak

relasiona ba lideransa ida ne'ebe kredibel no forte, adere ba regras ne'ebe klaru, ho nakloke atu

hatan ba investigasaun estemas. Se funsaun basiku orsamentu nian ho servisu sivil maka

funsiona diak, servisu sei lao, ho se karik Estadu monopoli kona ba poder koersiva maka uza iha

maneira legal, sidadaun sira sei sente sira fiar estadu. Esperiensia Intemasional hatudu katak

honsetu ho rezime ne'ebe nakloke bele halo diak maski sira laos ho teknolojia sofistikadu ne'ebe

3

................
................

In order to avoid copyright disputes, this page is only a partial summary.

Google Online Preview   Download