HAMETIN INSTITUISAUN GOVERNANSA IHA TIM OR LESTE April 2006
Public Disclosure Authorized
April 2006
Public Disclosure Authorized
Public Disclosure Authorized
Public Disclosure Authorized
¡¤ HAMETIN INSTITUISAUN GOVERNANSA IHA TIM OR LESTE
Dokumentu ida ne'e prepara husi Banku Mundial bazeia ba rekezita Govemu Timor Leste ho Parseirus
Desenvolvimento apoiu ba PAT/PAC(Programa Apoiu Transisional/Program Apoiu Konsolidasaun). Govemu,
atores iha sistema judisial ho halao husi organizasaun sosiedadi sivil fo komentariu kona ba dokumentu ezbosu
inisiu. Ami rekoinese no agradese ba sira nian komentariu sira ne'ebe fo tulun barak. Banku Mundial maka
respnsabel ba versaun final ida ne'e.
ABBREVIATIONS AND ACRONYMS
CEP
CNE
Co A
CoM.
FOI
EITI
GBV
JSMP
JTC
¡¤ INAP
MoJ
MoI
MoPF
NDP
ND JAL
NGO
OIG
OPG
PNTL
PEDU
RoP
SGJM
SCPP ..
SSCoM
'STAE
TSP/CSP
UNDP
UNOTIL
UNMISET
UNTAET
UNICEF
Community Empowerment Project/Projetu fo Kbiit ba Komunitaria
National Election Commission/Komisaun Eleisaun Nasional
Court of Appeals/Ape lo Tribunal
Council of Ministers/Konselho dos Ministros
Freedom oflnformation/Liberdadi de Informasaun
Extractive Industries Transparency Initiative/Inisiativa Transparente Industria
Estrativa
Gender-Based ViolenceNiolesia bazeia bajeneru
Judicial System Monitoring Programme/Programa Monitorizasaun Sistema Judisial
Judicial Training Center/Sentru Treinamentu Judisial
National Public Administration School/Eskola Administrasaun Publik:u Nasional
Minist1y of Justice/Ministerio Justisa
Ministry of Interior/Ministerio Interior
Ministry of Planning and Finance/Ministerio Planeamentu ho Finansas
National Development Plan/Planun Desenvolvimento Nasional
National Directorate for Judicial Assessment and Legislation/Diresaun Nasional ba
avaliasaun ho lejislasaunjudicial
Non-Governmental Organization/Organizasaun Non Governrnentais
Office of Inspector General/Gabinete Inspektor Jeral
Office of Prosecutor General/Gabinete Prokurador .T eral
National Police ofTimor-Leste/Policia Nasional Timor Leste
Professional Ethics and Deontology UnitUnidadi Deontolojia ho Etik:a Profesional
Rules of Procedure/Regras Prosedimentu
,Superior Council of Judicial Magistrates/Konsellu Superior kona ba Majistradu
Judisial
Superior Council of the Public Prosecution/Konsellu Superior k:ona ba Prosekusaun
Publiku
Secretary of State to the Council of Ministers/Sek:retariu Estadu ba Konsellu dos
Ministros
Technical Secretariat for the Administration ofElections/Sekreataria Tek:nika ba
Administrasaun k:ona ba eleisaun
Transition Support Program/Consolidation Support Program(Programa Apoiu
Transisional/Programa Apoiu Konsolidasaun)
United Nations Development Prograrn/Programa Desenvolvimentu Nasoens Unidas
United Nations Office in Timor-Leste/Gabinete Nasoens Unidas iha Timor Leste
United Nations Mission in Support of East Timor/ Misaun Nasoens Unidas Apoiu ba
Timor Leste
United Nations Transitional Administration in East Timor/Administrasaun
Transisional Nasoens Unidas iha Timor Leste
United Nations Children's Fund/Fundus Labarik Nasoens Unidas
Chief Economist/Sector Director:
Country Director:
Sector Manager:
Task Team:
HomiKharas
Xian Zhu
Helen Sutch/Barbara Nunberg
Edith Bowles, Amanda Green, Adrian
Fozzard, Elizabeth Huybens (Task Team
Leader), Helen Sutch
"Promove governasaun diak liuhusi partisipasaun popular; governu ida responsive ho
reponsabel inklui efesiente, efetivu, akuntabel ho servisu sivil transparente ho efetivu,
professional, laiha defesa politika ho forsas polisia; administrasaun ida desentralizadu ho
normas simples no transparente, atu nune 'e governasaun ho administrasaun publiku besik liu
ba ema; setor privadu ida nebe 'e responsabel sosialmente, transparaente ho organizasaun
sosiedadi sivil akuntabel; ho media ida ne 'ebe responsabel, independenti ho efetivu. " - Planu
Desenvolvimentu Nasional Timor-Leste
Introdusaun ho Sumariu Ezekutivu
1.
Planu Desenvolvimentu Nasional Timor Leste (PDN) hakerek vizaun ida kona ba nasaun
ida demokratiku ne'ebe rekursus estadu nian maneiza ho efesientemente, transparantemente, no
livre husi korupsaun, ho ne'ebe regras lei ema respeitu ho ema ne'ebe kare gabinete maka
akuntabel ba maka sira hili no sira hatudu.
2.
Progressu Timor Leste ekstraordinariu. Abranzante ezekutivu estadu nian, Govemu
nian, susesu ona iha estabelesementu planeamentu baziku ho funsionamentu jestaun rekursu
ne'ebe efetivu, transparente, no vigora iha PDN, ho kompara fovorabelmente liu ho nasa:un sira
selukne'ebe iha rendimentus kiik. Govemu desenvolve tiha ona aranzu solidu ho transparente
. atu koleta tasa petroleum, proteje rekursu nasaun ne' ebe importante tebes, no asegura katak
rendimentu sustentabel sei gasta deit liuhusi orsamento aprovadu husi Parlamentu. Maski atinzi
buat barak ho ktialidadi, ¡¤Govemu mos hetan susesu ona iha provizaun servisu iha Saudi;
edukasaun; infrastrutura ho komunikasaun; ho agrikultura, Peskas, ho Florestas. Rezultadu hirak
ne'e alkansa tiha ona hasoru desafius barak, inklui'lcuran abilidadis jestaun ho teknika ne'ebe
pervasive no mos la habituadu ho instituisaun presija atu halao Estadu.
Tinan at iha ezistensia nasaun nian, instituisaun estadu nian fora de ezekutivu
3.
maka hahu halimar knar ida, maski ezekutivu makaas liu Parlamentu, Judisiariu,
instituisaun ne'ebe superviziona, ho posizaun Presidente. Media ho organizasaun sosiecadi
sivil mos komparativamente fraku. Maski iha progressu balu, barak maka sei presija atu halo
atu traduz arkitetura govemasaun vigora iha konstituisaun tama ba instituisaun ida ne'ebe
fungsiona diak ho sai autonomu duni. Ho forsa ezekutivli ne'ebe relativu, no atu alkansa check
ho balansu enviziona iha Konstituisaun ho Planu Desenvolvimentu Nasional, Govemu bele iha
hakarak atu konsidera medidas saida maka bele foti atu hametin instituisaun sira seluk. Medidas
hanesan ne'e bele inklui asegura instituisaun independente iha statuto orsamentu aprova husi
parlamentu; ~mantein kanal propriu ba komunikasaun; respeita separasaun poder; no kria
ambiente ida ne'ebe kapasita ba media, sosiedadi sivil ho komersiu. Ida ne'e bele harii fiar no fo
fiar ba ema: katak Govemu halao ninia komersiu ho maneira justu ho honestu. Atu hametin
govemasaun, Govemu bele hakarak atu konsidera uza ho hatudu guia prinsipius at:
?
Haruka sinal ne'ebe los liuhusi lideransa ho integridadi iha nivel aas;
?
Relaxa Kontrolu atu nune' e konsolida - asegura fila fail sidadaun ho permite instituisaun
kona ba peskija ho akuntabilidadi atu lao independentemente;
?
Hametin Regras Lei ho tuir prosesu, inklui kontrola ho uza monopolia estadu
apropriadu/lolos iha poder koersiva; ho
?
Atinzi ho rona populasaun atu nune'e sai responsive liu ba prioridadis iha nivel lokal.
Iha ezekutivu saida deit, lideransa importante ha kredibilidadi governasaun diak
4.
ho esforsu anti..,korupsaun. Ida ne'e haruka sinal ida ba sistema kompriensiva ida ne'ebe ema
1
tenki tuir standard nebe'e determina husi leten, partikularmente importante iha kontekstu ida
ne'ebe laos poder konstitusional hotu efetivu kompletamente. Lideransa Timor Leste deklara
tiha ona kornitmentu ida makaas atu halakonjestaun ladiak ho korupsaun. Ne'e maka importanti
katak resolve ida ne'e hatudu husi membrus Govemu ne'ebe halo desizaun ne'ebe livre husi
konflitu de enterese:no sujeita ba standard dezempeinu ne'ebe hanesan, prosedimentus hahalok
ho disiplina aplika ba administrasaun sira seluk. Gabinete Inspektorat Jeral hatudu tiha ona
hasae kapasidadi atu halao investigasaun internal, inspeksaun, ho auditu, ho hatoo sumariu kona
ba ninia relatoriu iha website ida publiku .. Dekretu Lei Prokuramento Timor-Leste nian konten
difinisaun espesifika kona ba situasaun konflitu de enterese. Govemu hatudu tiha ona ninia
lideransa iha area ida ne'e hodi planeia opsaun estudu kona ba instrumentus integridadi
apropriadu ne 'ebe bele inklui deklarasaun kona ba rendimentu ho asset ba atores save estadu
niari. Akta Fundu Petroleu/Mina Rai rekere tiha ona ba membrus hotu Konseilu Investimentu
nian atu fomese deklarasaun ne' ebe halo ho husik he la gabineti.
5.
Atu kompleta unidadi konstitusional tomak kona ba check ho balansu, importanti
teb-tebes atu hametin independensia ho kapasidadi parlamentu nian, judisiariu,
-instituisaun ne.'ebe supervisiona, ho Presidensia. Konstituisaun klaramente fo kona ba
separasaun poderes, iha pratika poder Ezekutiva sira maka halao. Gabinete Provedoria ho
Direitus Umanu no Justisa sei fob a sidadaun kanal konstituisaun ida ba relatoriu no buka
investigasaun tama. ba iha abuzus alegadas. Administrativu Aas, Taxa ho Tribunal Audi tu maka
instituisaun ida ne'ebe konstitusionalmente ho funsaun hanesan auditor estemal. Rodi fo katak
kreasaun tribunal ida ne'e la fezibel iha termu mediu, Apelu Tribunal planeia atu asumi
responsabilidadi kona ba jestaun funsionamentu auditu esternal hanesan medidia provizoria ida
ne'ebe konstitusionalmente iha lezitimidadi. Instituisaun independente sei presija atu hetan
fundus adekuadu, ho - refleta sira nia independensia - sira nia orsamentu sei preferabelmente
aprezenta direitamente ba parlamentu ou se lae proteze husi sekuestrasaun .
. 6.
¡¤Ida ne'e sei iha importansia hanesan atu apoia dezenvolvimento husi press ida
ne'ebe independente ho livre no sosiedadi sivil ida ne'ebe makaas. Estabelesmentu kodigu
penal foun ida iha Timor Leste, Govemu bele deseja/hakarak atu hases kriminalizasaun husi
defamasaun, no atu kria .lei defamasaun sivil ida ho penaltu/sansaun apropriadu. Pratika diak
. Inteniasional sujere katak regulasaun ba Organizasaun Non Govemmentais ho Grupos Sosiedadi
?. Sivil tenki enkoraja transparansia ho akuntabilidadi, inklui rekerementu kona ba divulga
informasaun, jestaun finansiamentu apropriadu, no prevensaun kona ba konflitu de enterese. No
ho tempti hanesan, importanti teb-tebes atu proteze liberdade fundamental, hanesan kapasidadi
atu mobilize fundu, no independenti husi interferensia Govemu nian, hodi hases bareira sira
ne'ebe laiha razaun ba inskrisaun.
7.
Asegura Regras Lei ho uza poder koersiva apropriadu ho konsistente maka aliserse
ba governasaun diak. Tartamentu justu ba sidadaun hotu, la hare ba afiliasaun partidaria,
importanti tebes. Fo servisu ba profesioanais legal intemasional signifikantemente halo diak
funsionamentu sistema justisa Timor Leste ne'ebe fraku, maybe ida ne'e bele deit sai hanesan
medida provizoria. Tribunal Distritu hot-hotu operasional maski sei depende ba gabinete
UNOTIL barak liu iha Timor-Leste ba asistensia lojistika. 1 Atensaun kontinuada ba hametin
instituisaun ho treinamentu presija urjentemente se karik atu sustenta buat diak hirak ne'e.
Independensia ho kapasidadi Gabinete Prokurador Jeral sei mos presija atu hametin
administrativamente, ho regras lei sei halo diak klean liu tan liu husi hametin apoio
1
UNOTIL truka Misaun Nasoens Unidas Apoio ba Timor Leste (UNMISET) iha Maio 2005 ho hotu misaun iha
Maio 2006.
2
funsionamentu administrativu ba polisia ho forsas armadas, no kria mekanismu supervizaun sivil
ida efetivu.
8.
Statuto Servisu Sivil Timor Leste nian, passa tiha ona iha meadus de 2004, fo
enkuadramentu ida esensial ha dezenvolvimento servisu sivil, maybe hein mos pasajen
kona ba implementasaun regulamentu, inklui sira ne'ebe presija atu fo efeitu kompletu ha
kodigu kondutu nian ho kodigu disiplinaria. Regulamentu ho lejislasaun suplementaria sei
presija atu spesifika rekrutamenh1 ho prosedementus administrative ida ne'ebe justu ho los,
defini limites kona ba atividadis politika ba funsionariu publiku ho ulun funsionariu publiku,
klarifika arajamentu institusional, ho hakerek lina da guia ba referral se karik iha hahalok /akta
krime. Kuandu Lei Organiku ba Gabinete Inspektor Jeral passa tiha ona, (GIP) ho inspetores
korespondentes iha area servisu ida-idak sei bele atu foti inisiativa hodi investiga kazu sira kona
ba pratika administrative ne'ebe ladiak, haforsa fail ne'ebe possible liu husi infomrnsaun jestaun
fomese husi auditu internal. Primeira fase kazu korupsaun bele refere/haruka ba Provedor
wainhira kapasidadi sufisiente estabelese ona iha gabinete neba, ho kazus criminal ne'ebe
aparente sei haruka direitamente ba Prokurador Jeral. Pratika ladiak kona kriminal ho korupsaun
sei diak liu tau iha Kodigu Penal nia okos, ne'ebe presija inklui definisaun ne'ebe klaru kona ba
subomu, influensia trafiku, ho tipu korupsaun seluk, hamutuk ho provizaun de sansaun/penaltu.
Avante liu implementasaun kompleta kona ba Stah1to Fungsionamentu Publiku, ne'e sei diak liu
estabelese lei basika klaru ba sansaun administrative ho refere judicial no aplika sira
konsistentemente ba membrus hotu administrasaun publika nian.
9.
Atu hetan variedades de atores, iha Governu nia laran rasik no ultrapassa
Governu, importante tebes atu promove apoio publiku. Informasaun ho konsultasaun maka
save ba dezenvolvimento kona ba konfidensia/fiar iha govemu prudente, hanesan hatudu husi
resposta positiva husi media ho sosiedadi sivil kona ba publikasaun relatoriu ho rekomendasaun
husi gabinete Inspktor Jeral iha mman Website, lansa iha Agusto 2005
(.tl). Informasaun barak bele asesu kona ba orsamentu ho operasaun
Govemu nian sei asegura fila fali eleitoradu ho asiste iha dezenvolvimento kona ba debate
konstrutiva. Govemu bele publika esbosu lejislasaun wainhira atu hatoo ba Parlamentu, atu
nune' e informa ba publiku no enkoraja diskusaun luang. Importanti liu, Gabinete Provedoria
identifika tiha ona nesesidadi ba survei kona ba korupsaun. Iha rum ores kompsaun ho j estaun
salah nia oin, survei atu estabelese lina da baze ida ba tipu ho insidenti kona ba korupsaun sei
iha uzu liu hodi hatoo areas ne'ebe ho perigu aas no mos identifika ajensias ne'ebe fiar ba no
funsiona diak ho nune'e bele sai hanesan modelu ba sira seluk atu bele aprende husi ne'e.
Informasaun husi survey sei sai pasu ida ne'ebe signifikante halakon mmores ho fo faktu ne'ebe
baziku ba mudansa iha politika ho pratikas nesesarias atu kombate korupsaun. Aumenta tan
katak, Govemu bele hakarak atu esplora mekanismu atu rejista komunitarias ho benefisiariu
hodi monitoriza servisu ne'ebe halao ho, seguransa apropriadu, asumi responsabilidadi iha
jestaun rekursu publiku balu.
10.
Hare ba redusaun kontinuada numerus de Konseleiru Internasional, katak
importante Iiu atu harii instituisaun kredibel ne'ebe Timorense bele maneiza ho halao.
Maski kapasidadi sei sai buat ida ne'ebe ita kompriende menus, dokumentu ida ne'e sujere katak
govemasaun diak la presija atu hein atu kria kapasidadi ida ne'ebe bot liu. Govemasaun Diak
relasiona ba lideransa ida ne'ebe kredibel no forte, adere ba regras ne'ebe klaru, ho nakloke atu
hatan ba investigasaun estemas. Se funsaun basiku orsamentu nian ho servisu sivil maka
funsiona diak, servisu sei lao, ho se karik Estadu monopoli kona ba poder koersiva maka uza iha
maneira legal, sidadaun sira sei sente sira fiar estadu. Esperiensia Intemasional hatudu katak
honsetu ho rezime ne'ebe nakloke bele halo diak maski sira laos ho teknolojia sofistikadu ne'ebe
3
................
................
In order to avoid copyright disputes, this page is only a partial summary.
To fulfill the demand for quickly locating and searching documents.
It is intelligent file search solution for home and business.
Related download
- repÚblica democrÁtica de timor leste parlamento nacional
- lei n° 8 2004 de 21 de julho 2004 aprova a lei das
- iv governu konstitusionÁl dekretu lei n º 16 2009 loron
- la o hamutuk
- relatÓriu internasionÁl kona ba liberdade relijioza timor
- akrónimu no abreviatura pdhj
- governu konstitusional ba da iv
- rezumu dezeñu investimentu
- public disclosure authorized
- repÚblika demokrÁtika timor leste governu loron 2 fulan
Related searches
- what happened in 2006 in america
- 2006 aston martin value
- tim lahaye personality test free
- 2006 phaeton w12 for sale
- events in 2006 timeline
- tim duncan quote better best
- tim lahaye temperament test
- tim lahaye temperaments test free
- tim keller nm state auditor
- personality temperament test tim lahaye
- 4 temperaments tim lahaye
- tim lahaye temperament test online