Akrónimu no Abreviatura - PDHJ

Akr¨®nimu no Abreviatura

APF

CAC

CEDAW

CRC

F-FDTL

ICC

INAP

MAEOT

MOE

MSS

ONCHR

AUSAID

PDHJ

PNTL

RDTL/

SEANF

SEPI/SNPE

TVTL

UNMIT

UNDP/NUPD

UPR/UPC

Asia Pacific Forum of National Human Rights Commissions (Forum

?zia Pas¨ªfiku ba Komisaun Nasional Direitus Humanus)

Anti-Corruption Commission (Komisaun Anti Korrupsaun)

Convention on the Elimination of Discrimination against Women

(Konvensaun kona-ba Halakon Diskriminasaun Kontra Feto)

Convention for the Rights of the Child (Konvensaun ba Direitu Labarik)

Defense Force of Timor-Leste (Falintil-Forsa Defesa de Timor Leste)

International Coordinating Committee for National Human Rights Institutions (Komit¨¦ Koordenasaun Internasion¨¢l ba Instituta Direitus Humanus)

National Institute of Public Administration (Instituta Nacional ba Administrasaun Publika)

Ministry of State Administration and Territorial Management (Minist¨¦riu

Administrasaun Estat¨¢l no Ordenamentu Territ¨®riu)

Ministry of Education (Minist¨¦riu Edukasaun)

Ministerio Solidaridade e Social

Office of the High Commissioner for Human Rights (Edif¨ªsiu Alto

Komis¨¢riu ba Direitos Humanus)

Australia¡¯s International Aid and Development Agency (Aj¨¦nsia Dezenvolvimentu no Ajuda Internasion¨¢l Australia nian)

Provedoria for Human Rights and Justice (Provedoria ba Direitus Humanus no Justisa)

National Police Force of Timor-Leste (Pol¨ªsia Nasion¨¢l Timor-Leste)

Democratic Republic of Timor-Leste (Rep¨²blika Demokr¨¢tika de TimorLeste)

The South East Asia National Human Rights Institutions Forum (Forum

Instituisaun Nasion¨¢l Direitus Humanus Sudeste-Azi¨¢tiku)

Secretary of State for Promotion and Equality (Sekret¨¢ria Estadu ba Promosaun no Igualdade)

Television Timor-Leste (Televizaun Timor-Leste)

United Nations Integrated Mission In Timor-Leste (Misaun Integradu

Nasoins Unidas iha Timor-Leste)

United Nations Development Program (Programa Dezenvolvimentu Nasoins Unidas)

Universal Periodic Review (Revizaun Periodiku Universal)

Planu Estrat¨¦jiku PDHJ nian 2011 ¨C 2020

2

Konteiudu

3

Prefacio

4

Introdusaun

5

Realisasaun PDHJ nia Plana Estrat¨¦jiku 2007-2010

7

PDHJ nia Plana Estrat¨¦jiku 2011-2020

10

PDHJ nia tabela ba rezultadu atu implementanta Planu

Estrat¨¦jiku

17

Planu Estrat¨¦jiku PDHJ nian 2011 ¨C 2020

Prefacio

Planu mak hanesan xave ba susesu husi instituisaun ida. Liut¨¢n, planu iha knaar krusi¨¢l ida iha

esforsu harii Estadu ida, liuliu iha nasaun hanesan Timor-Leste.

Dezde Timor-Leste ninia independ¨¦nsia ita bele haree mudansa pozitivu ba implementasaun

direitus humanus no implementasaun knaar husi instituisaun Estadu nian. Iha dalan hanesan ,

PDHJ la¡¯o iha dalan-naruk dezde ninia estabelesimentu ho funsion¨¢riu hamutuk-12 iha tinan

2006 ba pod¨¦r organizasaun ida ne¡¯eb¨¦ sei hetan funsion¨¢riu to¡¯o 134, konforme ninia estrutura

org¨¢nika interna ne¡¯eb¨¦ mak aprova iha tinan 2011.

Liu husi konsultasaun ho komunidade, organizasaun sosiedade siv¨ªl nian no instituisaun p¨²bliku

sira, mak Provedoria kria ona Planu Estrat¨¦jiku ne¡¯e, hodi estabelese enkuadramentu ida ne¡¯eb¨¦

forte atu habelar no dezenvolve-an iha tinan-sanulu ba oin. Enkuadramentu ne¡¯e dezenvolve

bazeia ba leno Timor-Leste nia kontestu nasion¨¢l , no liu husi inisiativa ne¡¯e koko atu determina

knaar husi PDHJ nian relasiona ba dezafiu prinsip¨¢l direitus humanus nian iha Timor-Leste no

problema prinsip¨¢l husi boa governasaun nian ne¡¯eb¨¦ ita-nia Estadu hasoru dadauk.

Ho opiniaun ne¡¯eb¨¦ rekolle liu husi prosesu konsultativu ne¡¯e, ami fiar katak PDHJ dezenvolve

planu ida ho balansu no koerensia ida ne¡¯eb¨¦ iha kapasidade atu konsidera no f¨® val¨®r ba

instituisaun p¨²bliku sira no komunidade ho konsentrasaun hanesan . Planu Estrat¨¦jiku ne¡¯e

dezenvolve ¨¢rea prinsip¨¢l-haat, rua ne¡¯eb¨¦ relasiona ba apoiu PDHJ nian hodi hametin

ko?esimentu instituisaun p¨²bliku sira-nian no atu reforsa implementasaun padraun direitus

humanus no boa governasaun nian no hametin komunidade nia asesu ba serbisu p¨²bliku nian.

PDHJ m¨®s dezenvolve ¨¢rea prinsip¨¢l espes¨ªfiku relasiona ba grupu vulneravel, inklui feto no

labarik sira. Loos duni katak, PDHJ bele de¡¯it kontribui pozitivamente ba direitu sira husi grupu

vulner¨¢vel no f¨® apoiu ba instituisaun Estadu nian hodi implementa sira-nia knaar bainhira ami

iha kapasidade ne¡¯e natoon atu hala¡¯o atividade sira ne¡¯eb¨¦ inklui iha planu ida ne¡¯e. ho nune¡¯e

¨¢rea prinsip¨¢l seluk inklui ona iha Planu Estrat¨¦jiku hodi hametin ami-nia kapasidade no

independ¨¦nsia atu bele garante implementasaun di¡¯ak ba ami-nia knaar konstitusion¨¢l.

Ami-nia planu ne¡¯e bazeia ba planu ho foku ba rezultadu no sei koko sukat impaktu husi

atividade sira. Atu garante m¨¦todu efisiente atu sukat ami nia impaktu, ami sei presiza esforsu

maka¡¯as ida hodi nune¡¯e PDHJ bele hala¡¯o monitorizasaun no halo avaliasaun ba

implementasaun husi ami-nia atividade sira. Maib¨¦ liu husi esforsu ida ne¡¯e mak PDHJ sei iha

pozisaun di¡¯ak ida atu atinji vizaun ne¡¯eb¨¦ mak identifika iha planu ne¡¯e.

Realidade katak kresimentu r¨¢pidu husi Timor-Leste lori dezafiu espes¨ªfiku ba sosiedade no

instituisaun p¨²bliku sira. PDHJ presiza atu garante katak nia bele apoiu instituisaun p¨²blika iha

implementasaun husi sira-nia knaar tuir dalan ne¡¯eb¨¦ justu no ho igualdade , hodi nune¡¯e bele

garante direitu sira hotu-hotu no administrasaun efik¨¢s ida.

Ami fiar sei hetan apoiu husi Ita-Boot nian iha jornada ida ne¡¯e.

Sebasti?o Dias Ximenes

Provedor

Planu Estrat¨¦jiku PDHJ nian 2011 ¨C 2020

4

Introdusaun

Planu Estrat¨¦jiku 2011-2020 hosi Provedoria dos Direitos Humanos e Justi?a (¡°PDHJ¡±

ka ¡°Provedoria¡±) define vizaun, misaun no val¨®r sentr¨¢l sira ba organizasaun ne¡¯e no

objetivu prinsip¨¢l no prioridade estrat¨¦jika ba tinan sanulu mai ne¡¯e. Planu estrat¨¦jiku

ne¡¯e oferese kuadru ida ba planeamentu no relat¨®riu anu¨¢l hosi Provedoria. Planu

Estrat¨¦jiku ne¡¯e dezenvolve hosi PDHJ nia Planu Estrat¨¦jiku ba 2007-2010.

Provedor harii hosi Konstituisaun Rep¨²blika Demokr¨¢tia Timor-Leste iha 2002 nu¡¯udar

resposta-xave Estadu nian atu enfrenta dezafiu sira ne¡¯ebe nasaun ne¡¯e hasoru hodi har¨ª

sosiedade ida ne¡¯eb¨¦ demokr¨¢tiku no justu.1 Provedor instituisaun nasion¨¢l ida

independente ne¡¯eb¨¦ iha mandatu espes¨ªfiku rua ¨C direitus umanus no boa governasaun.

Aleinde ne¡¯e, nia iha m¨®s kompet¨¦nsia jer¨¢l tuir Artigu 150 Konstituisaun nian hateten,

ne¡¯eb¨¦ loke dalan ba Provedor atu husu ba Tribun¨¢l ba deklarasaun medida lejizlativa

ruma la tuir ho konstitutionalidade.

Iha Marsu 2005, Parlamentu Nasion¨¢l hili primeiru Provedor no f¨® posse ba nia iha fulan

Ju?u 2005. Provedor Adjuntu nain-rua, ne¡¯eb¨¦ Provedor hili, simu m¨®s posse tuir mai iha

duni fulan ne¡¯e. PDHJ loke ninia odamatan ba p¨²bliku iha Marsu 2006. Primeiru Provedor

hetan renovasaun hosi Parlamento Nasion¨¢l ba segundu termu iha 2010. Iha 2010, ho

kriasaun Komisaun Anti-Korrupsaun nian, PDHJ lakon ninia mandatu kona-ba antikorrupsaun.

Prosesu planeamentu estrat¨¦jiku ne¡¯e prosesu hala¡¯o durante 2010 no 2011 no uza

metodolojia konsultivu. Prosesu halo konsultasaun iha PDHJ nia laran ho funsion¨¢riu hotu

no m¨®s halo konsultasaun ho komunidade iha Timor-Leste. PDHJ halo konsultasaun

p¨²bliku haat iha reprezentasaun rejion¨¢l iha Baucau, Oecusse, Same, Maliana. Bele haree

rezumu kona-ba prosesu ne¡¯e no ninia metodolojia no rezultadu hosi konsulta hirak ne¡¯e,

iha aneksu sira ne¡¯eb¨¦ mai hamutuk ho dokumentu ida-ne¡¯e.

¡ª¡ª¡ª¡ª¡ª¡ª¡ª¡ª¡ª¡ª¡ª¡ª? Lei No. 7/2004, 26 Maiu 2004, prevee eskrit¨®riu ne¡¯e nia estrutura organizasion¨¢l, kompet¨¦nsia, funsaun no

prosedimentu.

5

Planu Estrat¨¦jiku PDHJ nian 2011 ¨C 2020

PDHJ bazeia planu estrat¨¦jiku iha misaun no vizaun PDHJ nia mak hanesan tuir mai:

Vizaun PDHJ nian

Proteje direitus umanus, hametin integridade, promove boa governasaun iha Timor-Leste.

Misaun PDHJ nian

PDHJ mak Instituisaun Nasion¨¢l ne¡¯eb¨¦ independente iha Timor-Leste ne¡¯eb¨¦ harii atu promove

no proteje Direitus Humanus no promove boa governasaun. PDHJ iha ninia objetivu mak

hanesan:

Edukasaun: Hamatin konxi¨¦nsia p¨²blika, liu hosi promosaun ba kultura ida ne¡¯eb¨¦ respeita

prins¨ªpiu direitus umanus nian, Estado de Direito no boa governasaun;

Promosaun ba kooperasaun: F¨® motivasaun no asist¨¦nsia ba entidade no aj¨¦nsia p¨²blika sira

atu dezenvolve pol¨ªtika, prosedimentu, treinamentu internu no mekanizmu keixa nian ne¡¯eb¨¦

promove direitus umanus no boa governasaun;

Rezolusaun: Rezolve efetivamente kazu violasaun direitus umanus no administrasaun la-di¡¯ak,

liu hosi servisu ida ne¡¯eb¨¦ trata keixa ho efik¨¢sia no liu hosi mediasaun no konsiliasaun;

Investigasaun, Peskiza no Monitorizasaun: Halo rekomendasaun kona-ba forma no meius atu

proteje direitus umanus no promove boa governasaun, bazeia ba rezultadu hosi investigasaun,

peskiza, monitorizasaun (diretamente ka liu hosi parseria ho parseiru sira iha sosiedade siv¨ªl) no

garante lejizlasaun nia konstitusionalidade.

Val¨®r Fundament¨¢l Sira

PDHJ nia val¨®r fundament¨¢l sira refleta iha padraun ne¡¯eb¨¦ nia halo tuir iha servisu ne¡¯eb¨¦ nia

halo no iha ninia tratamentu ba p¨²bliku no ba parte interesadu sira.

¡ñ

Asesibilidade

¡ñ

Imparsialidade no justisa

¡ñ

Responsabilizasaun

¡ñ

Independ¨¦nsia

¡ñ

Kredibilidade

¡ñ

Diskriminasaun laek

¡ñ

Integridade

¡ñ

Respeitu ba Estado de Direito

¡ñ

Efisi¨¦nsia

¡ñ

Transpar¨¦nsia

¡ñ

Igualdade entre mane no feto

¡ñ

Tratamentu ba sidadaun sira ho dignidade

¡ñ

Onestidade

¡ñ

Unidade ba nasaun

Antes f¨® PDHJ nian planu estrat¨¦jiku ba tinan 2011- 2020 bele haree sum¨¢riu rezultadu PDHJ

nian ba planu estrat¨¦jiku uluk nian husi 2007- 2010.

Planu Estrat¨¦jiku PDHJ nian 2011 ¨C 2020

6

................
................

In order to avoid copyright disputes, this page is only a partial summary.

Google Online Preview   Download