Decreto do Governo 3/2020 (tradução tétum) - Governo de Timor-Leste

VIII GOVERNO CONSTITUCIONAL

DEKRETU GOVERNU N.3/2020

Loron 28 fulan-marsu

Medida sira atu ezekuta deklarasaun estadu emerj¨¦nsia nian ne¡¯eb¨¦ f¨®-sai

liuhusi Dekretu Prezidente Rep¨²blika nian n. 29/2020, loron 27 fulan-marsu

Iha fulan-dezembru tinan 2019 liub¨¢, Komunidade Internasion¨¢l hasoru ho deskoberta

tipu foun ida virus korona, ne¡¯eb¨¦ hanaran SARS-Cov2.

Tipu foun virus korona nian ne¡¯e da¡¯et lalais tebetebes husi ema ba ema no liuliu, f¨®

perigu ba grupu populasaun balu, hanesan ferik-katuas sira, ba ema sira ne¡¯eb¨¦ ninia

imunidade fraka no ba sira ne¡¯eb¨¦ sofre nanis ona moras kr¨®nika sira.

Haree ba SARS-Cov2 ne¡¯eb¨¦ da¡¯et habelar lais tebes, Organizasaun Mundi¨¢l Sa¨²de,

deklara, iha loron 30 fulan-janeiru tinan 2020, katak eziste situasaun ida ne¡¯eb¨¦ bele

f¨® risku ba sa¨²de p¨²blika iha Nasaun sira seluk liuhusi diseminasaun moras ne¡¯e nian.

Iha loron 11 fulan-marsu tinan 2020, Organizasaun Mundi¨¢l ba Sa¨²de deklara duni

COVID-19, moras ida ne¡¯eb¨¦ provoka husi SARS-Cov2, nu¡¯udar pandemia ida.

Haree ba n¨²meru husi infesaun sira virus SARS-Cov2 ne¡¯eb¨¦ aas tebetebes no ne¡¯eb¨¦

rejista ona iha mundu tomak, no haree m¨®s ba n¨²meru husi ema mate ne¡¯eb¨¦ aas

tebetebes nu¡¯udar konseku¨¦nsia husi infesaun ne¡¯e, membru sira husi Komunidade

Internasion¨¢l, tuir orientasaun t¨¦knika husi Organizasaun Mundi¨¢l Sa¨²de nian no husi

espesialista sira seluk iha ¨¢rea sa¨²de p¨²blika no epidemiolojia nian, adota ona medida

lubuk ida, ho objetivu atu satan netik n¨²meru husi kazu sira COVID-19 nian no, tanba

ne¡¯e, n¨²meru husi ema ne¡¯eb¨¦ mate ba virus ne¡¯e atu labele aumenta ba beibeik.

Governu, tanba hatene katak bainhira surtu COVID-19 nian ida mosu, bele f¨® ameasa

boot ba sa¨²de p¨²blika iha Timor Leste, adota ona medida lubuk ida ho objetivu atu la

f¨® biban ba surtu ruma husi moras ne¡¯e bele mosu liuhusi importasaun SARS-Cov2.

Maske halo ona esforsu barak no implementa ona medida oin-oin, iha loron 14 fulanmarsu tinan 2020 liub¨¢, Minist¨¦riu Sa¨²de f¨®-sai ona informasaun katak iha ona kazu

dahuluk husi teste pozitivu COVID-19 nian ba indiv¨ªduu ida ne¡¯eb¨¦ hela iha territ¨®riu

Timor-Leste nian. Haree ba faktu ne¡¯e, Governu hasa¡¯e liut¨¢n esforsu sira hodi

hamenus risku ne¡¯eb¨¦ bele hamosu kazu foun sira infesaun nian liuhusi importasaun

SARS-Cov2, no m¨®s hodi hamenus risku atu da¡¯et husi ema ba ema ne¡¯eb¨¦ hela iha

Timor Leste.

Maske nune¡¯e, no haree ba nesesidade atu haforsa medida hirak ne¡¯eb¨¦ adota ona no

atu ezekuta medida foun hirak ne¡¯eb¨¦ bele hamenus liut¨¢n risku kont¨¢jiu SARS-Cov2

nian entre populasaun ne¡¯eb¨¦ hela iha Timor-Leste, Governo propoin ona ba Prezidente

Rep¨²blika atu dekreta estadu emerj¨¦nsia, ho fundamentu ba situasaun kalamidade

nian. Prezidente Rep¨²blika, hafoin

simu autorizasaun husi Parlamentu Nasion¨¢l,

liuhusi Lei n. 1/2020, loron 27 fulan-marsu, hakerek ona Dekretu Prezidente Rep¨²blika

nian n. 29/2020, loron 27 fulan-marsu, liuhusi ida-ne¡¯eb¨¦ nia deklara ona estadu

1

emerj¨¦nsia husi tuku 00:00 loron 28 fulan-marsu to¡¯o tuku 23:59 loron 26 fulan-abr¨ªl

tinan 2020 nian.

Relasiona ho deklarasaun estadu emerj¨¦nsia nian ne¡¯e, Governu mak iha kompet¨¦nsia

atu asegura ninia ezekusaun, liuhusi adosaun medida hirak ne¡¯eb¨¦ presiza atu previne

moras ne¡¯e, satan pandemia ne¡¯e, salva moris no asegura subsist¨¦nsia husi kadeia

abastesimentu sas¨¢n no servisu esensi¨¢l sira ba ita-nia populasaun, maske medida

hirak ne¡¯e bele limita direitu no liberdade fundament¨¢l balun.

Medida hirak ne¡¯eb¨¦ aprova ona liuhusi diploma ida-ne¡¯e, foti tuir limite konstitusion¨¢l

sira, halo tuir krit¨¦riu nesesidade no proporsionalidade nian, no ho ninia durasaun

ne¡¯eb¨¦ mak la liu husi per¨ªodu vij¨¦nsia estadu emerj¨¦nsia ne¡¯e nian.

Liuhusi norma hirak ne¡¯eb¨¦ hetan ona aprovasaun, Governu buka atu hamenus

oportunidade atu kazu COVID-19 nian foun ruma mosu tan iha Timor-Leste, tantu

liuhusi situasaun importasaun SARS-Cov2 ka liuhusi da¡¯et entre ema ne¡¯eb¨¦ hela iha

Timor-Leste, hodi halo tuir orientasaun sira husi Organizasaun Mundi¨¢l Sa¨²de nian no

ezemplu husi Estadu sira seluk.

Medida hirak ne¡¯eb¨¦ prevee iha diploma ida-ne¡¯e, hodi buka realiza objetivu hirak

ne¡¯eb¨¦ hateten ona iha leten, sei iha impaktu importante ba populasaun ne¡¯eb¨¦ hela

iha Timor-Leste iha ninia moris loron-loron nian, ba atividade ekon¨®mika pa¨ªs nian no

ba funsionamentu servisu p¨²bliku sira-nian. Maib¨¦, medida hirak ne¡¯e tenke aplika duni

atu hamenus risku ne¡¯eb¨¦ relasiona ho kont¨¢jiu SARS-Cov2 nian no atubele filafali ba

normalidade iha tempu badak liu.

Nune¡¯e

Governu dekreta, bazeia ba al¨ªnea o) husi n. 1 artigu da-115 Konstituisaun Rep¨²blika

nian, atu vale nu¡¯udar regulamentu, tuirmai ne¡¯e:

Kap¨ªtulu I

Dispozisaun jer¨¢l sira

Artigu da-1

Objetu

Diploma ida-ne¡¯e aprova medida sira atu ezekuta deklarasaun estadu emerj¨¦nsia

ne¡¯eb¨¦ f¨®-sai liuhusi Dekretu Prezidente Rep¨²blika n. 29/2020, loron 27 fulan-marsu.

Artigu da-2

?mbitu aplikasaun territori¨¢l

Diploma ida-ne¡¯e aplika iha territ¨®riu nasion¨¢l tomak.

2

Artigu da-3

Prins¨ªpiu legalidade nian

?rgaun no servisu administrasaun p¨²blika nian hirak ne¡¯eb¨¦ sai nu¡¯udar responsavel ba

aplikasaun norma sira ne¡¯eb¨¦ hatuur iha diploma ida-ne¡¯e, atua ho obedi¨¦nsia ba lei no

ba direitu, tuir limite pod¨¦r nian sira ne¡¯eb¨¦ atribui ba sira no tuir finalidade ba sira

ne¡¯eb¨¦ simu pod¨¦r sira-ne¡¯e.

Artigu da-4

Prins¨ªpiu igualdade nian

?rgaun no servisu administrasaun p¨²blika nian hirak ne¡¯eb¨¦ sai nu¡¯udar responsavel ba

aplikasaun norma sira ne¡¯eb¨¦ hatuur iha diploma ida-ne¡¯e labele f¨® privil¨¦jiu, benefisia,

prejudika ka liberta husi kualk¨¦r dev¨¦r, sidadaun timoroan ka estranjeiru ses¨¦ de¡¯it,

ne¡¯eb¨¦ mak iha territ¨®riu nasion¨¢l tanba razaun fam¨ªlia orijen, seksu, rasa, l¨ªngua,

territ¨®riu orijen, relijiaun, konviksaun pol¨ªtika ka ideol¨®jika sira, instrusaun, situasaun

ekon¨®mika ka kondisaun sosi¨¢l.

Artigu da-5

Prins¨ªpiu proporsionalidade nian

?rgaun no servisu administrasaun p¨²blika nian sira ne¡¯eb¨¦ sai nu¡¯udar responsavel ba

aplikasaun norma sira ne¡¯eb¨¦ hatuur iha diploma ida-ne¡¯e, bele afeta de¡¯it ba direitu no

interese sira ne¡¯eb¨¦ hetan protesaun tuir lei, husi sidadaun ka estranjeiru sira ne¡¯eb¨¦

hela iha territ¨®riu nasion¨¢l, bainhira neses¨¢riu no ho forma ne¡¯eb¨¦ adekuada no

proporsion¨¢l ba objetivu ne¡¯eb¨¦ mak atu atinje.

Kap¨ªtulu II

Sirkulasaun internasion¨¢l

Seksaun I

Entrada iha territ¨®riu nasion¨¢l

Artigu da-6

Proibisaun ba estranjeiru sira atu tama iha territ¨®riu nasion¨¢l

1. Ema estranjeiru sira labele tama iha territ¨®riu nasion¨¢l.

2. Proibisaun ne¡¯eb¨¦ prevee ona iha n¨²meru anteri¨®r labele aplika ba estranjeiru

ne¡¯eb¨¦ iha ona territ¨®riu nasion¨¢l nia laran, ba ema estranjeiru sira ne¡¯eb¨¦ moris

iha territ¨®riu Timor-Leste no ne¡¯eb¨¦ baibain hela iha ne¡¯e, ka ba sira ne¡¯eb¨¦ maka

sai nu¡¯udar reprezentante leg¨¢l husi labarik idade ki¡¯ik sira ne¡¯eb¨¦ iha nasionalidade

timorense, ka husi labarik ki¡¯ik sira ho nasionalidade Estadu datoluk ne¡¯eb¨¦ hela

legalmente iha Timor-Leste, iha ne¡¯eb¨¦ ema estranjeiru sira mak iha pod¨¦r patern¨¢l

ka garante ba sira-nia sustentu no edukasaun.

3. Proibisaun ne¡¯eb¨¦ prevee iha n. 1 labele aplika ba estranjeiru sira ne¡¯eb¨¦ hala¡¯o

atividade profision¨¢l sira iha plataforma petrol¨ªfera sira ne¡¯eb¨¦ lokaliza iha Tasi

Timor.

Artigu da-7

3

Autorizasaun exesion¨¢l ba estranjeiru sira atu tama iha territ¨®riu nasion¨¢l

Primeiru-Ministru, iha kazu sira ne¡¯eb¨¦ mak iha fundamentu forte, relasiona ho defeza

interese nasion¨¢l ka konveni¨¦nsia servisu nian, bele autoriza estranjeiru sira atu tama

iha territ¨®riu nasion¨¢l, exetu ba proibisaun ne¡¯eb¨¦ prevee iha n.1 husi artigu anteri¨®r.

Artigu da-8

Estranjeiru sira ne¡¯eb¨¦ responsavel ba transporte ka liberasaun husi

merkadoria importada sira

1. Estranjeiru sira ne¡¯eb¨¦ responsavel ba transporte ka liberasaun ba merkadoria sira

la presiza autorizasaun ne¡¯eb¨¦ prevee iha n.1 husi artigu anteri¨®r no iha n.2 artigu

tuirmai.

2. Estranjeiru sira ne¡¯eb¨¦ temi iha n¨²meru anteri¨®r bele hela de¡¯it iha zona

internasion¨¢l iha portu tasi nian sira, iha aeroportu ka iha postu fronteira rai-maran

nian sira, no ba tempu ne¡¯eb¨¦ presiza de¡¯it atu konklui prosedimentu entrega ka

liberasaun merkadoria sira nian.

3. Definisaun zona internasion¨¢l nian mak ida-ne¡¯eb¨¦ hatuur ona iha al¨ªnea ee) husi

artigu da-2 husi Lei n. 11/2017, loron 24 fulan-maiu, kona-ba migrasaun no azilu.

Seksaun II

Kontrolu sanit¨¢riu ba entrada no sa¨ªda sira iha territ¨®riu nasion¨¢l

Artigu da-9

Obrigatoriedade kona-ba kontrolu sanit¨¢riu nian

Ema hotu-hotu ne¡¯eb¨¦ hakarak tama ka sai husi territ¨®riu nasion¨¢l iha obrigasaun atu

kumpre kontrolu sanit¨¢riu, bazeia ba Regulamentu Sanit¨¢riu Internasion¨¢l.

Artigu da-10

Proibisaun atu embarka

1. Ema sira-ne¡¯eb¨¦ hatudu sintomatolojia ba moras COVID-19 ka hetan infesaun hosi

SARS-Cov2 labele embarka ka sa¡¯e ba r¨® ka aviaun sira.

2. Atubele aplika n¨²meru anteri¨®r, konsidera nu¡¯udar sintoma sira husi moras COVID19 ka husi infesaun SARS-Cov2:

a) Temperatura isin-lolon nian ka isin manas ho grau 37.5.o C ka aas liu 37.5.o

C (grau sent¨ªgradu tolunulu-resin-hitu ho balun);

b) Me¡¯ar;

c) Kakorok moras;

d) Inus-metin no fani;

e) Dada iis susar ka sente iis atu kotu.

4

3. Ema sira-ne¡¯eb¨¦ proibidu atu sa¡¯e r¨® ka aviaun sira, konforme hatuur iha n.1, tenke

prienxe formul¨¢riu kona-ba Deklarasaun M¨¦dika Obrigat¨®ria no sei lori

obrigatoriamente ba estabelesimentu sa¨²de nian ruma ka Unidade Izolamentu nian

ruma atubele halo ezame m¨¦diku ba diagn¨®stiku COVID-19 nian ka infesaun husi

SARS-Cov2.

4. Regra sira ne¡¯eb¨¦ hatuur iha n¨²meru anteri¨®r sira sei la aplika ba kazu sira

evakuasaun m¨¦dika nian.

Artigu da-11

Izolamentu terap¨¦utiku obrigat¨®riu

1. Ema hotu-hotu ne¡¯eb¨¦ tama iha territ¨®riu nasion¨¢l iha obrigasaun atu hala¡¯o ezame

m¨¦diku ba diagn¨®stiku COVID-19 nian ka infesaun SARS-Cov2 bainhira hatudu

sintomatolojia ne¡¯eb¨¦ hakerek ona iha n. 2 husi artigu anteri¨®r.

2. Ema sira-ne¡¯eb¨¦ mak temi iha n¨²meru anteri¨®r, bainhira ezame diagn¨®stiku hatudu

katak sira hetan moras COVID-19 ka infesaun husi SARS-Cov2, tenke sujeita kedas

ba izolamentu terap¨¦utiku obrigat¨®riu.

Artigu da-12

Izolamentu profil¨¢tiku obrigat¨®riu

Ema sira-ne¡¯eb¨¦ tama iha territ¨®riu nasion¨¢l tenke sujeita ba izolamentu

profil¨¢tiku/preventiva obrigat¨®riu ho durasaun m¨ªnima loron sanulu-resin-haat.

Kap¨ªtulu III

Sirkulasaun iha territ¨®riu nasion¨¢l no fiksasaun rezid¨¦nsia nian

Seksaun I

Izolamentu obrigat¨®riu

Artigu da-13

Konfinamentu obrigat¨®riu

Tenke sulan, labele sai, obrigatoriamente, iha estabelesimentu sa¨²de nian ka iha helafatin rasik:

a) Ema ne¡¯eb¨¦ moras tanba COVID-19 no sira-ne¡¯eb¨¦ infetadu husi SARS-Cov2;

b) Ema hotu ne¡¯eb¨¦ tama iha territ¨®riu nasion¨¢l;

c) Ema hotu ne¡¯eb¨¦ autoridade sa¨²de nian halo hela vijil¨¢nsia ba sira.

Artigu da-14

Durasaun husi per¨ªodu konfinamentu obrigat¨®riu

Per¨ªodu ne¡¯eb¨¦ labele sai, obrigat¨®riu hanesan prevee iha:

a) Iha al¨ªnea a) husi n. 1 artigu anteri¨®r, remata ho alta m¨¦dika;

b) Iha al¨ªnea sira b) no c) husi artigu anteri¨®r, remata iha loron sanulu-resin-haat

nia rohan, hah¨² husi loron dahuluk husi per¨ªodu labele sai nian.

5

................
................

In order to avoid copyright disputes, this page is only a partial summary.

Google Online Preview   Download