Decreto do Governo 3/2020 (tradução tétum) - Governo de Timor-Leste

VIII GOVERNO CONSTITUCIONAL

DEKRETU GOVERNU N.3/2020

Loron 28 fulan-marsu

Medida sira atu ezekuta deklarasaun estadu emerj?nsia nian ne'eb? f?-sai liuhusi Dekretu Prezidente Rep?blika nian n. 29/2020, loron 27 fulan-marsu

Iha fulan-dezembru tinan 2019 liub?, Komunidade Internasion?l hasoru ho deskoberta tipu foun ida virus korona, ne'eb? hanaran SARS-Cov2.

Tipu foun virus korona nian ne'e da'et lalais tebetebes husi ema ba ema no liuliu, f? perigu ba grupu populasaun balu, hanesan ferik-katuas sira, ba ema sira ne'eb? ninia imunidade fraka no ba sira ne'eb? sofre nanis ona moras kr?nika sira.

Haree ba SARS-Cov2 ne'eb? da'et habelar lais tebes, Organizasaun Mundi?l Sa?de, deklara, iha loron 30 fulan-janeiru tinan 2020, katak eziste situasaun ida ne'eb? bele f? risku ba sa?de p?blika iha Nasaun sira seluk liuhusi diseminasaun moras ne'e nian. Iha loron 11 fulan-marsu tinan 2020, Organizasaun Mundi?l ba Sa?de deklara duni COVID-19, moras ida ne'eb? provoka husi SARS-Cov2, nu'udar pandemia ida.

Haree ba n?meru husi infesaun sira virus SARS-Cov2 ne'eb? aas tebetebes no ne'eb? rejista ona iha mundu tomak, no haree m?s ba n?meru husi ema mate ne'eb? aas tebetebes nu'udar konseku?nsia husi infesaun ne'e, membru sira husi Komunidade Internasion?l, tuir orientasaun t?knika husi Organizasaun Mundi?l Sa?de nian no husi espesialista sira seluk iha ?rea sa?de p?blika no epidemiolojia nian, adota ona medida lubuk ida, ho objetivu atu satan netik n?meru husi kazu sira COVID-19 nian no, tanba ne'e, n?meru husi ema ne'eb? mate ba virus ne'e atu labele aumenta ba beibeik.

Governu, tanba hatene katak bainhira surtu COVID-19 nian ida mosu, bele f? ameasa boot ba sa?de p?blika iha Timor Leste, adota ona medida lubuk ida ho objetivu atu la f? biban ba surtu ruma husi moras ne'e bele mosu liuhusi importasaun SARS-Cov2.

Maske halo ona esforsu barak no implementa ona medida oin-oin, iha loron 14 fulanmarsu tinan 2020 liub?, Minist?riu Sa?de f?-sai ona informasaun katak iha ona kazu dahuluk husi teste pozitivu COVID-19 nian ba indiv?duu ida ne'eb? hela iha territ?riu Timor-Leste nian. Haree ba faktu ne'e, Governu hasa'e liut?n esforsu sira hodi hamenus risku ne'eb? bele hamosu kazu foun sira infesaun nian liuhusi importasaun SARS-Cov2, no m?s hodi hamenus risku atu da'et husi ema ba ema ne'eb? hela iha Timor Leste.

Maske nune'e, no haree ba nesesidade atu haforsa medida hirak ne'eb? adota ona no atu ezekuta medida foun hirak ne'eb? bele hamenus liut?n risku kont?jiu SARS-Cov2 nian entre populasaun ne'eb? hela iha Timor-Leste, Governo propoin ona ba Prezidente Rep?blika atu dekreta estadu emerj?nsia, ho fundamentu ba situasaun kalamidade nian. Prezidente Rep?blika, hafoin simu autorizasaun husi Parlamentu Nasion?l, liuhusi Lei n. 1/2020, loron 27 fulan-marsu, hakerek ona Dekretu Prezidente Rep?blika nian n. 29/2020, loron 27 fulan-marsu, liuhusi ida-ne'eb? nia deklara ona estadu

1

emerj?nsia husi tuku 00:00 loron 28 fulan-marsu to'o tuku 23:59 loron 26 fulan-abr?l tinan 2020 nian. Relasiona ho deklarasaun estadu emerj?nsia nian ne'e, Governu mak iha kompet?nsia atu asegura ninia ezekusaun, liuhusi adosaun medida hirak ne'eb? presiza atu previne moras ne'e, satan pandemia ne'e, salva moris no asegura subsist?nsia husi kadeia abastesimentu sas?n no servisu esensi?l sira ba ita-nia populasaun, maske medida hirak ne'e bele limita direitu no liberdade fundament?l balun. Medida hirak ne'eb? aprova ona liuhusi diploma ida-ne'e, foti tuir limite konstitusion?l sira, halo tuir krit?riu nesesidade no proporsionalidade nian, no ho ninia durasaun ne'eb? mak la liu husi per?odu vij?nsia estadu emerj?nsia ne'e nian. Liuhusi norma hirak ne'eb? hetan ona aprovasaun, Governu buka atu hamenus oportunidade atu kazu COVID-19 nian foun ruma mosu tan iha Timor-Leste, tantu liuhusi situasaun importasaun SARS-Cov2 ka liuhusi da'et entre ema ne'eb? hela iha Timor-Leste, hodi halo tuir orientasaun sira husi Organizasaun Mundi?l Sa?de nian no ezemplu husi Estadu sira seluk. Medida hirak ne'eb? prevee iha diploma ida-ne'e, hodi buka realiza objetivu hirak ne'eb? hateten ona iha leten, sei iha impaktu importante ba populasaun ne'eb? hela iha Timor-Leste iha ninia moris loron-loron nian, ba atividade ekon?mika pa?s nian no ba funsionamentu servisu p?bliku sira-nian. Maib?, medida hirak ne'e tenke aplika duni atu hamenus risku ne'eb? relasiona ho kont?jiu SARS-Cov2 nian no atubele filafali ba normalidade iha tempu badak liu.

Nune'e Governu dekreta, bazeia ba al?nea o) husi n. 1 artigu da-115 Konstituisaun Rep?blika nian, atu vale nu'udar regulamentu, tuirmai ne'e:

Kap?tulu I Dispozisaun jer?l sira

Artigu da-1 Objetu

Diploma ida-ne'e aprova medida sira atu ezekuta deklarasaun estadu emerj?nsia ne'eb? f?-sai liuhusi Dekretu Prezidente Rep?blika n. 29/2020, loron 27 fulan-marsu.

Artigu da-2 ?mbitu aplikasaun territori?l Diploma ida-ne'e aplika iha territ?riu nasion?l tomak.

2

Artigu da-3 Prins?piu legalidade nian ?rgaun no servisu administrasaun p?blika nian hirak ne'eb? sai nu'udar responsavel ba aplikasaun norma sira ne'eb? hatuur iha diploma ida-ne'e, atua ho obedi?nsia ba lei no ba direitu, tuir limite pod?r nian sira ne'eb? atribui ba sira no tuir finalidade ba sira ne'eb? simu pod?r sira-ne'e.

Artigu da-4 Prins?piu igualdade nian ?rgaun no servisu administrasaun p?blika nian hirak ne'eb? sai nu'udar responsavel ba aplikasaun norma sira ne'eb? hatuur iha diploma ida-ne'e labele f? privil?jiu, benefisia, prejudika ka liberta husi kualk?r dev?r, sidadaun timoroan ka estranjeiru ses? de'it, ne'eb? mak iha territ?riu nasion?l tanba razaun fam?lia orijen, seksu, rasa, l?ngua, territ?riu orijen, relijiaun, konviksaun pol?tika ka ideol?jika sira, instrusaun, situasaun ekon?mika ka kondisaun sosi?l.

Artigu da-5 Prins?piu proporsionalidade nian ?rgaun no servisu administrasaun p?blika nian sira ne'eb? sai nu'udar responsavel ba aplikasaun norma sira ne'eb? hatuur iha diploma ida-ne'e, bele afeta de'it ba direitu no interese sira ne'eb? hetan protesaun tuir lei, husi sidadaun ka estranjeiru sira ne'eb? hela iha territ?riu nasion?l, bainhira neses?riu no ho forma ne'eb? adekuada no proporsion?l ba objetivu ne'eb? mak atu atinje.

Kap?tulu II Sirkulasaun internasion?l

Seksaun I Entrada iha territ?riu nasion?l

Artigu da-6 Proibisaun ba estranjeiru sira atu tama iha territ?riu nasion?l 1. Ema estranjeiru sira labele tama iha territ?riu nasion?l.

2. Proibisaun ne'eb? prevee ona iha n?meru anteri?r labele aplika ba estranjeiru ne'eb? iha ona territ?riu nasion?l nia laran, ba ema estranjeiru sira ne'eb? moris iha territ?riu Timor-Leste no ne'eb? baibain hela iha ne'e, ka ba sira ne'eb? maka sai nu'udar reprezentante leg?l husi labarik idade ki'ik sira ne'eb? iha nasionalidade timorense, ka husi labarik ki'ik sira ho nasionalidade Estadu datoluk ne'eb? hela legalmente iha Timor-Leste, iha ne'eb? ema estranjeiru sira mak iha pod?r patern?l ka garante ba sira-nia sustentu no edukasaun.

3. Proibisaun ne'eb? prevee iha n. 1 labele aplika ba estranjeiru sira ne'eb? hala'o atividade profision?l sira iha plataforma petrol?fera sira ne'eb? lokaliza iha Tasi Timor.

Artigu da-7

3

Autorizasaun exesion?l ba estranjeiru sira atu tama iha territ?riu nasion?l Primeiru-Ministru, iha kazu sira ne'eb? mak iha fundamentu forte, relasiona ho defeza interese nasion?l ka konveni?nsia servisu nian, bele autoriza estranjeiru sira atu tama iha territ?riu nasion?l, exetu ba proibisaun ne'eb? prevee iha n.1 husi artigu anteri?r.

Artigu da-8 Estranjeiru sira ne'eb? responsavel ba transporte ka liberasaun husi

merkadoria importada sira

1. Estranjeiru sira ne'eb? responsavel ba transporte ka liberasaun ba merkadoria sira la presiza autorizasaun ne'eb? prevee iha n.1 husi artigu anteri?r no iha n.2 artigu tuirmai.

2. Estranjeiru sira ne'eb? temi iha n?meru anteri?r bele hela de'it iha zona internasion?l iha portu tasi nian sira, iha aeroportu ka iha postu fronteira rai-maran nian sira, no ba tempu ne'eb? presiza de'it atu konklui prosedimentu entrega ka liberasaun merkadoria sira nian.

3. Definisaun zona internasion?l nian mak ida-ne'eb? hatuur ona iha al?nea ee) husi artigu da-2 husi Lei n. 11/2017, loron 24 fulan-maiu, kona-ba migrasaun no azilu.

Seksaun II Kontrolu sanit?riu ba entrada no sa?da sira iha territ?riu nasion?l

Artigu da-9 Obrigatoriedade kona-ba kontrolu sanit?riu nian Ema hotu-hotu ne'eb? hakarak tama ka sai husi territ?riu nasion?l iha obrigasaun atu kumpre kontrolu sanit?riu, bazeia ba Regulamentu Sanit?riu Internasion?l.

Artigu da-10 Proibisaun atu embarka 1. Ema sira-ne'eb? hatudu sintomatolojia ba moras COVID-19 ka hetan infesaun hosi SARS-Cov2 labele embarka ka sa'e ba r? ka aviaun sira.

2. Atubele aplika n?meru anteri?r, konsidera nu'udar sintoma sira husi moras COVID19 ka husi infesaun SARS-Cov2:

a) Temperatura isin-lolon nian ka isin manas ho grau 37.5.o C ka aas liu 37.5.o C (grau sent?gradu tolunulu-resin-hitu ho balun);

b) Me'ar;

c) Kakorok moras; d) Inus-metin no fani; e) Dada iis susar ka sente iis atu kotu.

4

3. Ema sira-ne'eb? proibidu atu sa'e r? ka aviaun sira, konforme hatuur iha n.1, tenke prienxe formul?riu kona-ba Deklarasaun M?dika Obrigat?ria no sei lori obrigatoriamente ba estabelesimentu sa?de nian ruma ka Unidade Izolamentu nian ruma atubele halo ezame m?diku ba diagn?stiku COVID-19 nian ka infesaun husi SARS-Cov2.

4. Regra sira ne'eb? hatuur iha n?meru anteri?r sira sei la aplika ba kazu sira evakuasaun m?dika nian.

Artigu da-11 Izolamentu terap?utiku obrigat?riu 1. Ema hotu-hotu ne'eb? tama iha territ?riu nasion?l iha obrigasaun atu hala'o ezame m?diku ba diagn?stiku COVID-19 nian ka infesaun SARS-Cov2 bainhira hatudu sintomatolojia ne'eb? hakerek ona iha n. 2 husi artigu anteri?r. 2. Ema sira-ne'eb? mak temi iha n?meru anteri?r, bainhira ezame diagn?stiku hatudu katak sira hetan moras COVID-19 ka infesaun husi SARS-Cov2, tenke sujeita kedas ba izolamentu terap?utiku obrigat?riu.

Artigu da-12 Izolamentu profil?tiku obrigat?riu Ema sira-ne'eb? tama iha territ?riu nasion?l tenke sujeita ba izolamentu profil?tiku/preventiva obrigat?riu ho durasaun m?nima loron sanulu-resin-haat.

Kap?tulu III Sirkulasaun iha territ?riu nasion?l no fiksasaun rezid?nsia nian

Seksaun I Izolamentu obrigat?riu

Artigu da-13 Konfinamentu obrigat?riu Tenke sulan, labele sai, obrigatoriamente, iha estabelesimentu sa?de nian ka iha helafatin rasik: a) Ema ne'eb? moras tanba COVID-19 no sira-ne'eb? infetadu husi SARS-Cov2; b) Ema hotu ne'eb? tama iha territ?riu nasion?l; c) Ema hotu ne'eb? autoridade sa?de nian halo hela vijil?nsia ba sira.

Artigu da-14 Durasaun husi per?odu konfinamentu obrigat?riu Per?odu ne'eb? labele sai, obrigat?riu hanesan prevee iha: a) Iha al?nea a) husi n. 1 artigu anteri?r, remata ho alta m?dika; b) Iha al?nea sira b) no c) husi artigu anteri?r, remata iha loron sanulu-resin-haat nia rohan, hah? husi loron dahuluk husi per?odu labele sai nian.

5

................
................

In order to avoid copyright disputes, this page is only a partial summary.

Google Online Preview   Download