Decreto do Governo 3/2020 (tradução tétum) - Governo de Timor-Leste
VIII GOVERNO CONSTITUCIONAL
DEKRETU GOVERNU N.3/2020
Loron 28 fulan-marsu
Medida sira atu ezekuta deklarasaun estadu emerj¨¦nsia nian ne¡¯eb¨¦ f¨®-sai
liuhusi Dekretu Prezidente Rep¨²blika nian n. 29/2020, loron 27 fulan-marsu
Iha fulan-dezembru tinan 2019 liub¨¢, Komunidade Internasion¨¢l hasoru ho deskoberta
tipu foun ida virus korona, ne¡¯eb¨¦ hanaran SARS-Cov2.
Tipu foun virus korona nian ne¡¯e da¡¯et lalais tebetebes husi ema ba ema no liuliu, f¨®
perigu ba grupu populasaun balu, hanesan ferik-katuas sira, ba ema sira ne¡¯eb¨¦ ninia
imunidade fraka no ba sira ne¡¯eb¨¦ sofre nanis ona moras kr¨®nika sira.
Haree ba SARS-Cov2 ne¡¯eb¨¦ da¡¯et habelar lais tebes, Organizasaun Mundi¨¢l Sa¨²de,
deklara, iha loron 30 fulan-janeiru tinan 2020, katak eziste situasaun ida ne¡¯eb¨¦ bele
f¨® risku ba sa¨²de p¨²blika iha Nasaun sira seluk liuhusi diseminasaun moras ne¡¯e nian.
Iha loron 11 fulan-marsu tinan 2020, Organizasaun Mundi¨¢l ba Sa¨²de deklara duni
COVID-19, moras ida ne¡¯eb¨¦ provoka husi SARS-Cov2, nu¡¯udar pandemia ida.
Haree ba n¨²meru husi infesaun sira virus SARS-Cov2 ne¡¯eb¨¦ aas tebetebes no ne¡¯eb¨¦
rejista ona iha mundu tomak, no haree m¨®s ba n¨²meru husi ema mate ne¡¯eb¨¦ aas
tebetebes nu¡¯udar konseku¨¦nsia husi infesaun ne¡¯e, membru sira husi Komunidade
Internasion¨¢l, tuir orientasaun t¨¦knika husi Organizasaun Mundi¨¢l Sa¨²de nian no husi
espesialista sira seluk iha ¨¢rea sa¨²de p¨²blika no epidemiolojia nian, adota ona medida
lubuk ida, ho objetivu atu satan netik n¨²meru husi kazu sira COVID-19 nian no, tanba
ne¡¯e, n¨²meru husi ema ne¡¯eb¨¦ mate ba virus ne¡¯e atu labele aumenta ba beibeik.
Governu, tanba hatene katak bainhira surtu COVID-19 nian ida mosu, bele f¨® ameasa
boot ba sa¨²de p¨²blika iha Timor Leste, adota ona medida lubuk ida ho objetivu atu la
f¨® biban ba surtu ruma husi moras ne¡¯e bele mosu liuhusi importasaun SARS-Cov2.
Maske halo ona esforsu barak no implementa ona medida oin-oin, iha loron 14 fulanmarsu tinan 2020 liub¨¢, Minist¨¦riu Sa¨²de f¨®-sai ona informasaun katak iha ona kazu
dahuluk husi teste pozitivu COVID-19 nian ba indiv¨ªduu ida ne¡¯eb¨¦ hela iha territ¨®riu
Timor-Leste nian. Haree ba faktu ne¡¯e, Governu hasa¡¯e liut¨¢n esforsu sira hodi
hamenus risku ne¡¯eb¨¦ bele hamosu kazu foun sira infesaun nian liuhusi importasaun
SARS-Cov2, no m¨®s hodi hamenus risku atu da¡¯et husi ema ba ema ne¡¯eb¨¦ hela iha
Timor Leste.
Maske nune¡¯e, no haree ba nesesidade atu haforsa medida hirak ne¡¯eb¨¦ adota ona no
atu ezekuta medida foun hirak ne¡¯eb¨¦ bele hamenus liut¨¢n risku kont¨¢jiu SARS-Cov2
nian entre populasaun ne¡¯eb¨¦ hela iha Timor-Leste, Governo propoin ona ba Prezidente
Rep¨²blika atu dekreta estadu emerj¨¦nsia, ho fundamentu ba situasaun kalamidade
nian. Prezidente Rep¨²blika, hafoin
simu autorizasaun husi Parlamentu Nasion¨¢l,
liuhusi Lei n. 1/2020, loron 27 fulan-marsu, hakerek ona Dekretu Prezidente Rep¨²blika
nian n. 29/2020, loron 27 fulan-marsu, liuhusi ida-ne¡¯eb¨¦ nia deklara ona estadu
1
emerj¨¦nsia husi tuku 00:00 loron 28 fulan-marsu to¡¯o tuku 23:59 loron 26 fulan-abr¨ªl
tinan 2020 nian.
Relasiona ho deklarasaun estadu emerj¨¦nsia nian ne¡¯e, Governu mak iha kompet¨¦nsia
atu asegura ninia ezekusaun, liuhusi adosaun medida hirak ne¡¯eb¨¦ presiza atu previne
moras ne¡¯e, satan pandemia ne¡¯e, salva moris no asegura subsist¨¦nsia husi kadeia
abastesimentu sas¨¢n no servisu esensi¨¢l sira ba ita-nia populasaun, maske medida
hirak ne¡¯e bele limita direitu no liberdade fundament¨¢l balun.
Medida hirak ne¡¯eb¨¦ aprova ona liuhusi diploma ida-ne¡¯e, foti tuir limite konstitusion¨¢l
sira, halo tuir krit¨¦riu nesesidade no proporsionalidade nian, no ho ninia durasaun
ne¡¯eb¨¦ mak la liu husi per¨ªodu vij¨¦nsia estadu emerj¨¦nsia ne¡¯e nian.
Liuhusi norma hirak ne¡¯eb¨¦ hetan ona aprovasaun, Governu buka atu hamenus
oportunidade atu kazu COVID-19 nian foun ruma mosu tan iha Timor-Leste, tantu
liuhusi situasaun importasaun SARS-Cov2 ka liuhusi da¡¯et entre ema ne¡¯eb¨¦ hela iha
Timor-Leste, hodi halo tuir orientasaun sira husi Organizasaun Mundi¨¢l Sa¨²de nian no
ezemplu husi Estadu sira seluk.
Medida hirak ne¡¯eb¨¦ prevee iha diploma ida-ne¡¯e, hodi buka realiza objetivu hirak
ne¡¯eb¨¦ hateten ona iha leten, sei iha impaktu importante ba populasaun ne¡¯eb¨¦ hela
iha Timor-Leste iha ninia moris loron-loron nian, ba atividade ekon¨®mika pa¨ªs nian no
ba funsionamentu servisu p¨²bliku sira-nian. Maib¨¦, medida hirak ne¡¯e tenke aplika duni
atu hamenus risku ne¡¯eb¨¦ relasiona ho kont¨¢jiu SARS-Cov2 nian no atubele filafali ba
normalidade iha tempu badak liu.
Nune¡¯e
Governu dekreta, bazeia ba al¨ªnea o) husi n. 1 artigu da-115 Konstituisaun Rep¨²blika
nian, atu vale nu¡¯udar regulamentu, tuirmai ne¡¯e:
Kap¨ªtulu I
Dispozisaun jer¨¢l sira
Artigu da-1
Objetu
Diploma ida-ne¡¯e aprova medida sira atu ezekuta deklarasaun estadu emerj¨¦nsia
ne¡¯eb¨¦ f¨®-sai liuhusi Dekretu Prezidente Rep¨²blika n. 29/2020, loron 27 fulan-marsu.
Artigu da-2
?mbitu aplikasaun territori¨¢l
Diploma ida-ne¡¯e aplika iha territ¨®riu nasion¨¢l tomak.
2
Artigu da-3
Prins¨ªpiu legalidade nian
?rgaun no servisu administrasaun p¨²blika nian hirak ne¡¯eb¨¦ sai nu¡¯udar responsavel ba
aplikasaun norma sira ne¡¯eb¨¦ hatuur iha diploma ida-ne¡¯e, atua ho obedi¨¦nsia ba lei no
ba direitu, tuir limite pod¨¦r nian sira ne¡¯eb¨¦ atribui ba sira no tuir finalidade ba sira
ne¡¯eb¨¦ simu pod¨¦r sira-ne¡¯e.
Artigu da-4
Prins¨ªpiu igualdade nian
?rgaun no servisu administrasaun p¨²blika nian hirak ne¡¯eb¨¦ sai nu¡¯udar responsavel ba
aplikasaun norma sira ne¡¯eb¨¦ hatuur iha diploma ida-ne¡¯e labele f¨® privil¨¦jiu, benefisia,
prejudika ka liberta husi kualk¨¦r dev¨¦r, sidadaun timoroan ka estranjeiru ses¨¦ de¡¯it,
ne¡¯eb¨¦ mak iha territ¨®riu nasion¨¢l tanba razaun fam¨ªlia orijen, seksu, rasa, l¨ªngua,
territ¨®riu orijen, relijiaun, konviksaun pol¨ªtika ka ideol¨®jika sira, instrusaun, situasaun
ekon¨®mika ka kondisaun sosi¨¢l.
Artigu da-5
Prins¨ªpiu proporsionalidade nian
?rgaun no servisu administrasaun p¨²blika nian sira ne¡¯eb¨¦ sai nu¡¯udar responsavel ba
aplikasaun norma sira ne¡¯eb¨¦ hatuur iha diploma ida-ne¡¯e, bele afeta de¡¯it ba direitu no
interese sira ne¡¯eb¨¦ hetan protesaun tuir lei, husi sidadaun ka estranjeiru sira ne¡¯eb¨¦
hela iha territ¨®riu nasion¨¢l, bainhira neses¨¢riu no ho forma ne¡¯eb¨¦ adekuada no
proporsion¨¢l ba objetivu ne¡¯eb¨¦ mak atu atinje.
Kap¨ªtulu II
Sirkulasaun internasion¨¢l
Seksaun I
Entrada iha territ¨®riu nasion¨¢l
Artigu da-6
Proibisaun ba estranjeiru sira atu tama iha territ¨®riu nasion¨¢l
1. Ema estranjeiru sira labele tama iha territ¨®riu nasion¨¢l.
2. Proibisaun ne¡¯eb¨¦ prevee ona iha n¨²meru anteri¨®r labele aplika ba estranjeiru
ne¡¯eb¨¦ iha ona territ¨®riu nasion¨¢l nia laran, ba ema estranjeiru sira ne¡¯eb¨¦ moris
iha territ¨®riu Timor-Leste no ne¡¯eb¨¦ baibain hela iha ne¡¯e, ka ba sira ne¡¯eb¨¦ maka
sai nu¡¯udar reprezentante leg¨¢l husi labarik idade ki¡¯ik sira ne¡¯eb¨¦ iha nasionalidade
timorense, ka husi labarik ki¡¯ik sira ho nasionalidade Estadu datoluk ne¡¯eb¨¦ hela
legalmente iha Timor-Leste, iha ne¡¯eb¨¦ ema estranjeiru sira mak iha pod¨¦r patern¨¢l
ka garante ba sira-nia sustentu no edukasaun.
3. Proibisaun ne¡¯eb¨¦ prevee iha n. 1 labele aplika ba estranjeiru sira ne¡¯eb¨¦ hala¡¯o
atividade profision¨¢l sira iha plataforma petrol¨ªfera sira ne¡¯eb¨¦ lokaliza iha Tasi
Timor.
Artigu da-7
3
Autorizasaun exesion¨¢l ba estranjeiru sira atu tama iha territ¨®riu nasion¨¢l
Primeiru-Ministru, iha kazu sira ne¡¯eb¨¦ mak iha fundamentu forte, relasiona ho defeza
interese nasion¨¢l ka konveni¨¦nsia servisu nian, bele autoriza estranjeiru sira atu tama
iha territ¨®riu nasion¨¢l, exetu ba proibisaun ne¡¯eb¨¦ prevee iha n.1 husi artigu anteri¨®r.
Artigu da-8
Estranjeiru sira ne¡¯eb¨¦ responsavel ba transporte ka liberasaun husi
merkadoria importada sira
1. Estranjeiru sira ne¡¯eb¨¦ responsavel ba transporte ka liberasaun ba merkadoria sira
la presiza autorizasaun ne¡¯eb¨¦ prevee iha n.1 husi artigu anteri¨®r no iha n.2 artigu
tuirmai.
2. Estranjeiru sira ne¡¯eb¨¦ temi iha n¨²meru anteri¨®r bele hela de¡¯it iha zona
internasion¨¢l iha portu tasi nian sira, iha aeroportu ka iha postu fronteira rai-maran
nian sira, no ba tempu ne¡¯eb¨¦ presiza de¡¯it atu konklui prosedimentu entrega ka
liberasaun merkadoria sira nian.
3. Definisaun zona internasion¨¢l nian mak ida-ne¡¯eb¨¦ hatuur ona iha al¨ªnea ee) husi
artigu da-2 husi Lei n. 11/2017, loron 24 fulan-maiu, kona-ba migrasaun no azilu.
Seksaun II
Kontrolu sanit¨¢riu ba entrada no sa¨ªda sira iha territ¨®riu nasion¨¢l
Artigu da-9
Obrigatoriedade kona-ba kontrolu sanit¨¢riu nian
Ema hotu-hotu ne¡¯eb¨¦ hakarak tama ka sai husi territ¨®riu nasion¨¢l iha obrigasaun atu
kumpre kontrolu sanit¨¢riu, bazeia ba Regulamentu Sanit¨¢riu Internasion¨¢l.
Artigu da-10
Proibisaun atu embarka
1. Ema sira-ne¡¯eb¨¦ hatudu sintomatolojia ba moras COVID-19 ka hetan infesaun hosi
SARS-Cov2 labele embarka ka sa¡¯e ba r¨® ka aviaun sira.
2. Atubele aplika n¨²meru anteri¨®r, konsidera nu¡¯udar sintoma sira husi moras COVID19 ka husi infesaun SARS-Cov2:
a) Temperatura isin-lolon nian ka isin manas ho grau 37.5.o C ka aas liu 37.5.o
C (grau sent¨ªgradu tolunulu-resin-hitu ho balun);
b) Me¡¯ar;
c) Kakorok moras;
d) Inus-metin no fani;
e) Dada iis susar ka sente iis atu kotu.
4
3. Ema sira-ne¡¯eb¨¦ proibidu atu sa¡¯e r¨® ka aviaun sira, konforme hatuur iha n.1, tenke
prienxe formul¨¢riu kona-ba Deklarasaun M¨¦dika Obrigat¨®ria no sei lori
obrigatoriamente ba estabelesimentu sa¨²de nian ruma ka Unidade Izolamentu nian
ruma atubele halo ezame m¨¦diku ba diagn¨®stiku COVID-19 nian ka infesaun husi
SARS-Cov2.
4. Regra sira ne¡¯eb¨¦ hatuur iha n¨²meru anteri¨®r sira sei la aplika ba kazu sira
evakuasaun m¨¦dika nian.
Artigu da-11
Izolamentu terap¨¦utiku obrigat¨®riu
1. Ema hotu-hotu ne¡¯eb¨¦ tama iha territ¨®riu nasion¨¢l iha obrigasaun atu hala¡¯o ezame
m¨¦diku ba diagn¨®stiku COVID-19 nian ka infesaun SARS-Cov2 bainhira hatudu
sintomatolojia ne¡¯eb¨¦ hakerek ona iha n. 2 husi artigu anteri¨®r.
2. Ema sira-ne¡¯eb¨¦ mak temi iha n¨²meru anteri¨®r, bainhira ezame diagn¨®stiku hatudu
katak sira hetan moras COVID-19 ka infesaun husi SARS-Cov2, tenke sujeita kedas
ba izolamentu terap¨¦utiku obrigat¨®riu.
Artigu da-12
Izolamentu profil¨¢tiku obrigat¨®riu
Ema sira-ne¡¯eb¨¦ tama iha territ¨®riu nasion¨¢l tenke sujeita ba izolamentu
profil¨¢tiku/preventiva obrigat¨®riu ho durasaun m¨ªnima loron sanulu-resin-haat.
Kap¨ªtulu III
Sirkulasaun iha territ¨®riu nasion¨¢l no fiksasaun rezid¨¦nsia nian
Seksaun I
Izolamentu obrigat¨®riu
Artigu da-13
Konfinamentu obrigat¨®riu
Tenke sulan, labele sai, obrigatoriamente, iha estabelesimentu sa¨²de nian ka iha helafatin rasik:
a) Ema ne¡¯eb¨¦ moras tanba COVID-19 no sira-ne¡¯eb¨¦ infetadu husi SARS-Cov2;
b) Ema hotu ne¡¯eb¨¦ tama iha territ¨®riu nasion¨¢l;
c) Ema hotu ne¡¯eb¨¦ autoridade sa¨²de nian halo hela vijil¨¢nsia ba sira.
Artigu da-14
Durasaun husi per¨ªodu konfinamentu obrigat¨®riu
Per¨ªodu ne¡¯eb¨¦ labele sai, obrigat¨®riu hanesan prevee iha:
a) Iha al¨ªnea a) husi n. 1 artigu anteri¨®r, remata ho alta m¨¦dika;
b) Iha al¨ªnea sira b) no c) husi artigu anteri¨®r, remata iha loron sanulu-resin-haat
nia rohan, hah¨² husi loron dahuluk husi per¨ªodu labele sai nian.
5
................
................
In order to avoid copyright disputes, this page is only a partial summary.
To fulfill the demand for quickly locating and searching documents.
It is intelligent file search solution for home and business.
Related download
- legislaÇÃo geral da funÇÃo pÚblica de timor leste
- jornal da república quarta feira 4 de dezembro de 2019 série i
- do governo 2021 governo de timor leste
- decreto do governo 3 2020 tradução tétum governo de timor leste
- desafios da educaÇÃo em timor leste responsabilidade social
- assembleia da repÚblica portal da defesa na internet
- parlamento nacional de timor leste
- publicaÇÃo oficial da repÚblica democrÁtica de timor leste
- jornal da república quarta feira 9 de dezembro de 2020 série i
- jornal da república quarta feira 28 de outubro de 2020 série i